Pühitsusrist (ladina keelescrux signata, saksa keelesWeihekreuz), ka konsekratsioonirist[1] on kirikusissepühitsemise puhul mitmele poole, näiteks kirikuseintele, altarilauale või mujale maalitud või süvistatud, sageli rõnga sees asetsev ristikujutis[2].
Ringiga ümbritsetud Kreeka või Malta riste tehti kiriku seintele, piilaritele või altariplaadile kiriku sissepühitsemisel. Ristid raiuti või maaliti kohtadele, mida kiriku pühitsemisel salviti krismaga ja mille ees hiljem põlesid küünlad[3]. Selliseid pühitsusriste tehti keskajal tavaliselt 12. Iga rist esindas ühte kaheteistkümnest apostlist. Altarilauale tehti viis pühitsusristi Kristuse viie haava sümbolitena.
Interjööris
Järva-Madise Püha Matteuse kiriku lääneseinal on ereda punase värviga ja musta piirjoonega maalitud kaks sekotehnikas pühitsusristi, üks neist osaliselt valge krohvikihi all. Ristid on täpselt dateerimata, kuid võivad pärineda isegi 13. sajandist[4][5].
Kaarma Peeter-Pauli kirikus on kaks 13. sajandi pühitsusristi maalitud kooriruumi põhjaseinale ja kümmekond aastat hilisemad on ümarristi ja Malta risti kujutavad maalingud võidukaare kohal (need on kiriku kahelööviliseks ehitamisel jäänud võlvidepealsesse ruumi)[6]
Pühalepa kiriku koori põhjaseinas on unikaalse bütsantsipärase kujuga maalitud pühitsusrist[7]
Valjala kirikuhilisgooti kooriruumis on seintes reljeefsed pühitsusristid, nende all on seinas raidkivist küünlakonsoolid, millest üks on murdunud. Samasugused ristid koos küünlakonsoolidena taaskasutatud tüvesevõrudega on kiriku põhja- ja lõunaseina keskel[8].
Maalitud aken pühitsusristiga Karja kiriku kooriruumi põhjaseinal
Kivvi raiutud pühitsusrist Karja kiriku põhjaseinas kantsli kõrval oleva akna all
Maalitud pühitsusristid Ridala kiriku kooriruumis
Küünlaalustega pühitsusristid Valjala kiriku pikihoone seintel