Post

Post või postiteenistus on süsteem kirjade ja muude esemete transportimiseks. Kõige sagedasemad postisaadetised on kirjalikud paberdokumendid, mis on tavaliselt ümbrikus, ajakirjandusväljaanded (ajalehed ja ajakirjad) ja väikepakid. Postiks nimetatakse ka posti teel transporditavaid saadetisi.

See artikkel kõneleb sideteenusest; sõna teiste tähenduste kohta vaata artiklit Post (täpsustus).

---

1918. aasta Eesti postmark

Postiteenistus võib olla riiklik või põhineda erafirmadel. Sageli seavad valitsused erapostifirmadele piiranguid. 19. sajandi keskpaigast on postiteenistused tavaliselt riiklikud monopolid, mille teenuste eest maksavad tarbijad ette. Maksu tasumist tõendab tihti saadetisele kleebitav postmark, kuid masspostituse jaoks kasutatakse ka frankeerimismasinat.

Tihtipeale osutab postiasutus kirjade kohaletoimetamise kõrval muidki teenuseid. Nii on postisüsteem mõnes riigis ühendatud telegraafi- ja telefoniteenistusega, teisal osutab see ka pangandusteenuseid ja menetleb passitaotlusi.

Eestis on postiteenuste turg avatud ning varasema monopoli Eesti Posti kõrvale on tekkinud teisigi postifirmasid, näiteks Itella SmartPOST ja Express Post.

Ajalugu Eestis

Postkast ja kirjakastid Alajõe külas

 Pikemalt artiklis Eesti posti ja postmargi ajalugu

Riiklik postiteenus sai Eestis alguse osana 1636. aastal asutatud Rootsi riiklikust postisüsteemist, mis juurutati Eesti- ja Liivimaal 1638. aastal kuninganna Kristiina eestkostevalitsuse postimääruse alusel.^[1]

Enne 1917. aastat oli Eesti Vabariigi territooriumil 157 postiasutust, lisaks kolm iseseisvat riigi telefonikeskjaama.^[1]

25. veebruaril 1918 võtsid Saksa okupatsioonivõimud Tallinna postkontori üle ja likvideerisid senise postisüsteemi.^[1]

Esimesed Eesti postmargid ilmusid müügile 22. novembril 1918 – lillemuster (5 kopikat) ja 30. novembril lillemuster (15 kopikat).^[1]

Vaata ka

• Postimuuseum

Viited

1. AS Eesti Post ajalugu (vaadatud 6. augustil 2011)

Välislingid

• Eesti postiteenistuse ajalugu Eesti Posti kodulehel