Piacenza on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Piacenza provintsi halduskeskus.
| Piacenza | |||
|---|---|---|---|
| [ pjatš'entsa ] | |||
| |||
Pindala: 118 km² (2011)[1]  | |||
|
Elanikke: 102 465 (1.01.2023)[2]
| |||
| Koordinaadid: 45° 3′ N, 9° 42′ E | |||
  | |||
Piacenza asutasid 218 eKr (legendi järgi 31. mail) roomlased; linna toonane nimi oli Placentia. Samal aastal võitis Hannibal linna lähedal Trebbia lahingu, kuid Piacenza suutis puunia vägedele vastu seista. Järgmistel aastatel linna ümbrus kuivendati ja rajati jõesadam. Oma asendi tõttu Po jõe ääres sai sellest Emilia tasandiku kaitse seisukohalt olulise tähtsusega garnisonilinn. Piacenza sai ka vilja ja villa tootmise keskuseks.
Pärast (ja isegi enne) Rooma riigi langust rüüstati Piacenzat korduvalt, ent alati kosus ta ruttu. Ta kuulus Bütsantsile, Lombardiale (pealinnana), frankidele ja Püha Rooma riigile. 1095 kuulutati Piacenzas välja Esimene ristisõda. 1126. aastast oli Piacenza vabalinn ja Lombardia Liiga tähtis liige. Põllumajandus ja kaubandus tegid Piacenzast maailma ühe rikkama linna.
1313–1447 kuulus Piacenza Milano Viscontidele, kuni 1499 Sforzadele. Gian Galeazzo Visconti tõi Piacenzasse Pavia ülikooli. 1521. aastani kuulus Piacenza Prantsusmaale ja 1545. aastani Paavstiriigile. Seejärel moodustati Parma hertsogiriik. 1802 liitis Napoleon Piacenza Prantsusmaaga, 1816–1847 kuulus ta Austriale, seejärel liideti rahvahääletuse otsusel Sardiiniaga, mida loetakse Itaalia ühendamise alguseks.
Piacenza linnakeskuses on siiani tajutav roomaaegne tänavaplaan. Hulgaliselt hooneid on säilinud keskajast ja renessansist.
- Raekoda, tuntud kui Il Gotico; punastest tellistest Lombardia gooti stiilis loss 13. sajandist.
- Toomkirik (alustati 1222) koos 14. sajandi kellatorniga.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
