Peetri kihelkond

Peetri kihelkond ka Järva-Peetri kihelkond (lühend Pee; saksa keeles Kirchspiel St. Petri in Jerwen) oli ajalooline kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.

Eestimaa kubermangu Järva kreis. Liivimaa atlas (1798)

Järva-Peetri kirik

Piirkonna ajalugu

Peetri kirikukihelkond moodustati 13. sajandil tõenäoliselt varasema muinaskihelkonna kohale.

13. ja 14. sajandi vahetusel rajati kihelkonda Järva-Peetri kirik.

Peetri kihelkonna mõisad

• Ataste mõis (Alexanderhof) – Aruküla mõisa kõrvalmõis
• Ammuta mõis (Ammuta) – Pähu mõisa kõrvalmõis
• Aru mõis (Aru) – rüütlimõis
• Aru mõis (Arrohof) – poolmõis
• Aru mõis (Arro) – Koigi mõisa karjamõis
• Enari mõis (Ennarm) – rüütlimõis
• Esna mõis (Orrisaar) – rüütlimõis, Küti kõrvalmõisaga
• Huuksi mõis (Hukas) – rüütlimõis
• Kodasema mõis (Koddasem) – rüütlimõis
• Koigi mõis (Koik) – rüütlimõis
• Koordi mõis (Kirrisaar) – rüütlimõis
• Köisi mõis (Keis) – rüütlimõis
• Küti mõis (Kütti) – Esna mõisa kõrvalmõis
• Lähevere mõis (Lehhewer) – Päinurme mõisa karjamõis
• Müüsleri mõis (Seinigal, Senegall) – rüütlimõis
• Olli mõis (Olli) – Viisu mõisa karjamõis
• Palasi mõis (Pallas) – Päinurme mõisa karjamõis
• Suur-Palu mõis (Pallo) – rüütlimõis
• Peetri kirikumõis (St. Petri) – kirikumõis rüütlimõisa staatuses
• Prandi mõis (Brandten, Kardina) – rüütlimõis
• Põhjaka mõis (Pohjack) – rüütlimõis
• Päinurme mõis (Assik) – rüütlimõis
• Sargvere mõis (Sarkfer) – rüütlimõis
• Silmsi mõis (Silms) – rüütlimõis
• Suur-Öötla mõis (Gross-Oethel) – rüütlimõis
• Viisu mõis (Wieso) – rüütlimõis, Olli karjamõisa ja Korba poolmõisaga
• Vodja mõis (Wodja) – rüütlimõis, Aru karjamõisaga ja Lasputre poolmõisaga
• Väike-Kareda mõis (Essensberg) – rüütlimõis
• Väike-Öötla mõis (Klein-Oethel) – rüütlimõis^[1]
• Korba poolmõis (Korba), eraldati Silmsi mõisast 1822. aastal^[2].

Peetri kihelkonna mõisavallad

Peetri kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad:

• Aru mõisavald (Gemeinde Aru)
• Esna mõisavald (Gemeinde Orrisaar)
• Huuksi mõisavald (Gemeinde Hukas)
• Kodasema mõisavald (Gemeinde Koddasem)
• Koigi mõisavald (Gemeinde Koik)
• Koordi mõisavald (Gemeinde Kirrisaar)
• Köisi mõisavald (Gemeinde Keis)
• Müüsleri mõisavald (Gemeinde Seinigal)
• Palu mõisavald (Gemeinde Pallo)
• Peetri mõisavald (Gemeinde St. Petri)
• Prandi mõisavald (Gemeinde Brandten)
• Põhjaka mõisavald (Gemeinde Pohjack)
• Päinurme mõisavald (Gemeinde Assik)
• Sargvere mõisavald (Gemeinde Sarkfer)
• Silmsi mõisavald (Gemeinde Silms)
• Suur-Öötla mõisavald (Gemeinde Gross-Oethel)
• Vaali mõisavald(Gemeinde Wahlhof)
• Viisu mõisavald (Gemeinde Wieso)
• Vodja mõisavald (Gemeinde Wodja)
• Väike-Kareda mõisavald (Gemeinde Essensberg)
• Väike-Öötla mõisavald (Gemeinde Klein-Oethel)

Peetri kihelkonna vallad alates 1866[3]

• Esna vald (Orrisaar) – 1916 nimetati ümber Ruusa vallaks
• Koigi vald (Koik)
• Huuksi vald (Hukas) – 1892 liideti Koigi vallaga
• Kodasema vald (Koddasem) – 1892 liideti Esna vallaga
• Koordi vald (Kirrisaar) – 1893 liideti Esna vallaga
• Müüsleri vald (Seinigal) – 1892 liideti Esna vallaga
• Palu vald (Pallo) – 1892 liideti Sargavere vallaga
• Prandi vald (Brandten) – 1892 liideti Sargavere vallaga
• Päinurme-Vaali vald (Assik mit Wahlhof) – 1875 eraldati eraldi valdadeks
• Sargvere vald (Sarkfer) – 1906 liideti Paide kihelkonna Mäo vallaga^[küsitav]
• Silmsi vald (Silms) – 1892 liideti Koigi vallaga
• Viisu vald (Wieso) – 1893 liideti Esna vallaga
• Vodja vald (Wodja mit Arrohof) – 1892 liideti Esna vallaga
• Väike-Kareda – Köisi vald (Essensberg-Keis) – 1892 liideti Koigi vallaga
• Öötla vald (Oethel) – 1892 liideti Esna vallaga

1875 moodustatud vallad

• Päinurme vald (Assik) – 1892 liideti Koigi vallaga
• Vaali vald (Wahlhof) – 1893 liideti Koeru kihelkonna Udeva-Norra vallaga

Kihelkonna alad tänapäeval

Nüüdisajal jäävad kihelkonna maad Järva maakonda.

Viited

1. Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 92-93.
2. Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
3. Peetri kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv

Kirjandus

• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 513–517.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 92-93.
• Rudolf Stokeby. Ajalooline traditsioon Peetri kihelkonnast 1929. a. Eesti Kirjandusmuuseum. 2008.

Välislingid

• Peetri kihelkonnast Eesti mõisaportaalis