From Wikipedia, the free encyclopedia
Parodont (ladina keeles peri 'ümber', odontos 'hammas') ehk periodont on hammaste hoideaparaat – hambaid ümbritsevate ja toetavate kudede kompleks.
Parodont koosneb neljast osast: alveolaarjätke, ige, juuretsement ja periodontaalligament (-kiud).[1] [2] Kõik parodondi osad erinevad üksteisest asukoha, ehituse, funktsiooni, biokeemilise ja keemilise koostise poolest, töötades ühtse tervikuna.[3]
Parodondi põhiülesandeks on hammaste kinnitamine lõualuus olevatesse hambasompudesse ehk alveoolidesse.[2][4]
Ige on osa suuõõne limaskestast, mis katab alveolaarluud ja hambajuurt, ulatudes tsemendi-emaili piirist mõne millimeetri jagu hambakrooni peale. Igeme ülesandeks on kaitsta allasetsevaid kudesid mehaaniliste ja mikrobiaalsete kahjustuste eest.[3]
Vaba marginaalne ige on korallroosa igeme kõige kroonipoolsem osa, mis ümbritseb hammast nii põse ja huule poolt kui ka suulae ja keele poolt. Vaba marginaalne ige on eraldatud kinnitunud igemest vaba igeme vaoga, mis on nähtav ligikaudu 30–40% täiskasvanutest. Vaba igeme vagu on sama kõrgel kui hamba peal tsemendi-emaili piir.
Hamba ja vaba marginaalse igeme vahel olevat vagu nimetatakse terve parodondi korral igemevaoks[2], patoloogia korral igemetaskuks.[5] Igemevao sügavus terve parodondi korral on 2–3 mm.[3]
Vaba marginaalne ige läheb üle kinnitunud igemeks. Kinnitunud ige on korallroosa värvusega ja kinnitub alveolaarluu külge sidekoeliste kiududega, mis annab igemele apelsinikoore välimuse. Tänu sellisele kinnitusele on kinnitunud ige luukoe suhtes liikumatu, kui võrrelda vaba marginaalse igeme või alveolaarlimaskestaga. Alveolaarlimaskest on hambakroonist veel kaugemal ja eraldatud kinnitunud igemest limaskesta ja igeme ühendusjoonega.[2]
Kinnitunud igemel on mitmeid funktsioone: annab tuge vabale marginaalsele igemele ja alveolaarlimaskestale, on vastupidav mehaanilisele koormusele tänu tugevale kinnitusele alveolaarluu külge ning kaitseb sügavamaid kudesid bakterite sissetungi eest.[6]
Igemepapill on igeme osa, mis asub hammaste vahel allpool hammaste kontaktpunkti või -pinda.[3] Hammastevahelise igeme kuju on määratud hammaste omavahelise asetuse, hammaste kontaktpunkti või -pinna suuruse ja tsemendi-emaili piiri poolt.[2]
Epiteelist allpool on sidekude, need on omavahel eraldatud õhukese kihiga.[6]
Sidekude moodustab enamuse igemekoest ja koosneb kolmest osast: igemekiud, rakud ja maatriks.
Igeme sidekoekiude on nelja tüüpi ja need on moodustunud põhiliselt kollageenist, kuid ka teistest fibroblastide toodetud valkudest. Paljud kiud asetsevad ebakorrapäraselt, kuid enamus on koondunud gruppidesse.[2] Nende ülesandeks on hoida vaba marginaalset iget kindlalt vastu hammast, tagada igemele piisavat jäikust, et vastu pidada mälumisjõududele ja ühendada vaba marginaalset iget kinnitunud igemega.[3]
Rakkudest on igeme sidekoes fibroblaste, nuumrakke, makrofaage ja põletikurakke, näiteks neutrofiile, lümfotsüüte ja plasmarakke. Kõige enam on fibroblaste, mis on olulised igeme sidekoekiudude ja maatriksi sünteesis. Nuumrakud toodavad maatriksi teatud komponente ja veresooni mõjutavaid aineid, mis hoiavad enda kontrolli all verevoolu igemekoes.[2]
Maatriks on viskoosne keskkond, mis seob omavahel igeme sidekoekiud, rakud, närvid ja veresooned ühtseks tervikuks.[6]
Periodontaalligament on pehme, hea verevarustusega sidekoeliste kiudude süsteem, mis ümbritseb hambaid, ning on kinnitunud ühelt poolt hamba juuretsemendi ja teiselt poolt alveooli ehk hambasompu moodustava luu külge. Peridontaalligamendi pilu laius on keskmiselt 0,2 mm, aga see võib varieeruda.[2] Lastel on tavaliselt periodondi pilu laius suurem kui täiskasvanutel.[7]
Peridontaalligament kaitseb veresooni ja närve mehaaniliste vigastuste eest, kannab mälumisjõude alveolaarluusse ja kinnitab hambad luu külge, kuid mitte jäigalt, vaid võimaldades vähest füsioloogilist liikuvust mälumisjõudude vastu võtmisel. Periodontaaligamendi ülesandeks on ka juuretsemendi, alveolaarluu ja igeme varustamine toitainetega. Ligamendis olevate närvikiududega antakse hambale taktiilne, surve- ja valutundlikkus. Kujundav ja remodelleeriv ülesanne seisneb periodontaalligamendi rakkude osalemises uue juuretsemendi ja alveolaarluu juurdetekkimises ja vana lõhkumises. Selline protsess käivitub, kuna periodontaalligament ja alveolaarluu on eksponeeritud erinevatele jõududele (mälumisjõud, parafunktsioonid, kõne, ortodontiline hammaste nihutamine) suuõõnes.[3]
Periodontaalligamendi kiud on moodustunud kollageenist, oksütalaanist ja elastsetest kiududest ning neid on kuut tüüpi. Iga tüüp kiude kinnitub juuretsementi ja alveolaarluusse eri kohtades ja erineva suunaga ning on erinevate ülesannetega.
Periodontaalligament sisaldab erinevaid rakke. Sidekoe rakkudest põhilisteks on fibroblastid, mis toodavad erinevaid ühendeid, näiteks kasvufaktoreid ja ensüüme ning osalevad kollageeni uuenemises.
Periodontaalligamendis asuvad Malassez’ epiteelirakkude jäägid, mida on kõige rohkem periodontaalligamendis juuretipu ja hambakaela piirkonnas.[3] Need on puhkeseisus olevad elus rakud, mis moodustavad juure ümber võrgustiku.[2] Nende funktsiooniks on osade allikate põhjal juuretsemendi kahjustuste parandamine. Lisaks võib Malassez’ epiteelirakkude jääkidest lähtuda periapikaalsed ja lateraalsed tsüstid.
Periodontaalligament sisaldab ka mitut liiki immuunsüsteemi rakke, nagu neutrofiilid, lümfotsüüdid, makrofaagid, mille ülesandeks on hävitada baktereid.[3]
Maatriks moodustab periodontaalligamendi põhilise osa, sidudes omavahel periodontaalligamendi kiude ja rakke. Maatriks koosneb kuni 70% ulatuses veest, ülejäänud osa moodustavad proteoglükaanid.[3] Maatriksi ülesandeks on transportida vett, elektrolüüte, toitaineid ja jääkaineid sidekoesse ja sealt välja.[6]
Juuretsement on periodondi mineraliseerunud osa, mis katab hambajuure pinda. See ei sisalda ei vere- ja lümfisooni ega närvikiude. Iseloomulikuks tunnuseks on juuretsemendi juurde tekkimine kogu elu jooksul.[2]
Tsement koosneb orgaanilistest (40%) ja anorgaanilistest (45–50%) ühenditest. Orgaanilise osa moodustavad rakud, proteoglükaanid ja kollageenkiud. Välimisi kollageenkiude nimetatakse Sharpey kiududeks. Tegemist on periodontaalligamendi kiudude perifeerse osaga, mis on toodetud fibroblastide poolt. Sisemised kollageenkiud on juuretsemendi sees ja on toodetud tsementoblastide poolt.[3]
Juuretsemendi rakkudeks on tsementoblastid ja tsementotsüüdid. Tsementoblastid on suured rakud ja asuvad juuretsemendi pinnal. Need toodavad sisemisi kollageenkiude ja maatriksit ning osalevad juuretsemendi kahjustuste parandamises. Tsementotsüüdid asuvad juuretsemendi sees olevates lakuunides ja on ühenduses teiste tsementotsüütidega tsemendi sees olevate kanalite kaudu. Nende ülesandeks on transportida toit- ja jääkaineid.[2]
Anorgaanilistest ainetest on põhiline hüdroksüapatiit.[3]
Juuretsement koosneb neljast tüübist.
Juuretsemendi põhilisteks ülesanneteks on periodontaalligamendi kiudude kinnitamine hambajuure külge ja juurepinna kahjustuste parandamine.[2]
Alveolaarjätke on üla- ja alalõualuu osa, mis moodustab hammastele kinnitumiseks alveoolid. Alveolaarluu põhiliseks ülesandeks on hoida hambaid lõualuus ja vastu võtta ning ühtlaselt jaotada hammastele mõjuvaid jõude.
Ülalõuas on alveolaarluu oluliselt õhem põse ja huule poolt, suulae pool on paksem. Alalõualuus esihammaste ja eespurihammaste piirkonnas on luu õhem huule pool, purihammaste piirkonnas aga keele poolt.[2]
Alveolaarluu koosneb 2/3 anorgaanilistest ainetest, millest peamine on hüdroksüapatiit. 1/3 moodustavad orgaanilised ühendid, millest enamus on kollageen. Vähem on muid valke nagu osteokaltsiin, osteonektiin, fosfopreoteiinid, proteoglükaanid.
Luu orgaanilise osa hulka kuuluvad rakud on osteoblastid, osteoklastid ja osteotsüüdid. Osteoblastide ülesandeks on toota kollageeni ja teisi valke, et moodustada uut luud. Osteoklastid aga hoopis lõhuvad olemasolevat luud. Kahe rakutüübi vahel on tasakaal, mis tagab normaalse luu uuenemise. Osteotsüüdid transpordivad hapnikku ja toitaineid luukoesse ning eemaldavad jääkaineid.[3]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
