Otto Gustav Ludvig Schott (19. mai 1870 Lõuna-Tirool Merani – 19. aprill 1935 Tallinn) oli saksa päritolu Eesti arhitekt ja ehitusmeister.
Vana turg 2 // 4 // Suur-Karja tänav 1
Schott õppis arhitektiks Kiievi ja Peterburi ülikoolis, sooritas Peterburis ametieksami ja töötas seejärel seal ka arhitekti assistendina.
Arhitekt Otto Schotti juhtimisel ehitati Tallinnas 20. sajandi alguses selle hetke kõige nooblemaid juugend -, hilishistoritsismi ja heimatstiilis hooneid[1] .
Pärast Eesti iseseisvumist asus ta 1918. aastast tööle Põllumajandusministeeriumi, kus töötas Statistikavalitsuse osakonnajuhatajana[2] .
Kinomaja , Tallinnas Uus tänav 3
Sakala 21 hoone
Sakala 23
Elamu Veetorni tn 4
Kinomaja , Tallinnas Uus tänav 3 (1902)
Narva maantee ja Petrooleumi tänava ristmikul asunud paekivist kaubahoone eri kaupluste-äride-kontoritega (1902), hoone lammutati 1990. aastatel
elumaja Tartu maantee 64 (1902)[3]
Nottbecki maja , Pikk tänav 29a ümberehitus [4]
Sakala tänav 23 eramu (1903)
Elamu Veetorni tänav 4 (1903)[5]
Pangamaja Suur-Karja tänav 1 // Vana turg 2 (1903–1904), Otto Schott, Wilhelm Neumann
Okasroosikese loss , Tallinnas Uus tänav 19 // Vene tänav 28 (1904–1905)
suvitusvilla Jaan Poska tänav 36a (1905)[3]
Liberty suvemõisa Egon Kochi suvila (1905)[6] , Vabaõhumuuseumi tee 10
Tatari tänav 34 elamu (1905) kultuurimälestis[7]
Väike-Pärnu maantee 19A (1905)
Sauna ja basseinihoone Aia tänaval
suvitusvilla Koidula tänav 8 (Nikolai Heraskov , Otto Schott, 1906 ja 1909)[3]
elumaja Laulupeo tänav 24 (1907)[3]
Tallinna tselluloosivabriku nn esimene paberivabrik [8] (1908–1910)
Elamu Aia tänav 21 (1909)
Elamu Olevimägi 3 // Pikk tänav 34, I korruse ümberehitus (1911)[9]
hoolekandeasutus Narva maantee 46 (1911)[3] ;
Elamu Roosikrantsi tänav 12 Tallinnas
Toompuiestee 24 hoone
elumaja Roopa tänav 2a[3]
Elamu Jaan Poska tänav 51
Elamud Kungla tänav 47 ja 49