taimeliik From Wikipedia, the free encyclopedia
Mets-kassinaeris (Malva sylvestris L.) on kassinaeriliste sugukonda kassinaeri perekonda kuuluv taimeliik, mis on tavaline ilutaim ja iidne ravimtaim.
Mets-kassinaeris | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Kassinaerilaadsed Malvales |
Sugukond |
Kassinaerilised Malvaceae |
Perekond |
Kassinaeris Malva |
Liik |
Mets-kassinaeris |
Binaarne nimetus | |
Malva sylvestris L. | |
Sünonüümid | |
|
Taim õitseb juunist septembrini teisel aastal pärast külvi. Taim on pärit Lõuna-Euroopast, kuid esineb ka mujal Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Edela-Aasias. Eestis esineb ilutaimena, aga võib metsistuda.[1]
Mets-kassinaeris ei karda külma, kasvab tavalises aiamullas ja parasniiskes mullas, põõsastikes, lagendikel, aedades ja parkides. Ta eelistab päikesepaistelisi kohti.[1][2] Esineb hajusalt teede ääres, elamute lähedal, köögiviljaaedades ja kesapõldudel, eriti niisutuspõllundusega piirkondades.[3]
Mets-kassinaeris on ühe-, kahe- ja mitmeaastane 20–150 cm kõrgune rohttaim, enamasti kasvatatakse kaheaastasena.[1]
Vars on püstine või tõusev, kaetud karvadega. Ümardunud hõlmised lehed on hambulise servaga, pikarootsulised ja kasvavad vahelduvalt.[2]
Tumelillade soontega roosakaslillad õied kasvavad välja lehekaenlast ja on kahesugulised.[4] Õiel on viis kroonlehte ja tema läbimõõt on 30–40 mm.[5].
Vili on kuiv ja laguneb väikesteks seemneteks, mida on 9–11. Seemnetes on endosperm.[6][2]
Mets-kassinaeris sisaldab meditsiiniliste omadustega aineid. Nende hulka kuuluvad parkained, limaained, polüsahhariidid, flavonoidid, karoteen ja suhkrud.[4]
Lehtedest on leitud flavonoide, vartest ja lehtedest rasvhappeid. Õites sisaldub antotsüaane, olulisim neist on malvidiin. Viljades leidub rasvhappeid ja õli. Taime maapealsed osad sisaldavad ka C-vitamiini (lehtedes kuni 3%, õites 1%) ja A-vitamiini (lehtedes kuni 0,05%).[2][3]
Mets-kassinaerist kasutatakse köha ja kurguhaiguste ravimite komponendina, mao limaskesta ärrituse ja kõhukinnisuse vastu. Taime ravimid sobivad ka põletike, näiteks stomatiidi korral.[3][7] Rahvameditsiinis kasutatakse mets-kassinaerist köha, bronhiidi, kopsupõletiku, kopsude emfüseemi, seedetrakti põletikuliste haiguste, neerukoolikute, kroonilise pankreatiidi, samuti stenokardia ja stomatiidi korral.[6][5]
Mets-kassinaerisest kasutatakse droogina õit, lehti ja vähemal määral juuri.[7] Õied ja lehed korjatakse tavaliselt enne õitsemisperioodi. Lehed lõigatakse koos kuni 2 cm rootsuga. Lehti saab korjata juunist septembrini. Juured kaevatakse välja sügisel.[2]
Korjatud osad laotatakse õhukese kihina ja kuivatatakse puhtal puuvillasel kangal otsese päikesevalguse eest kaitstult. Korrapäraselt raputatakse. Kuiva droogi säilitatakse lõuendkottides kuivas ja pimedas kohas mitte rohkem kui kaks aastat.[3]
Mets-kassinaerise lehed on vitamiinirikkaks lisandiks salatitele, suppidele ja kastmetele. Õisi kasutatakse kaunistusena magusatel dessertidel. Seljankas, rassolnikus ja boršis võib kasutada marineeritud vilju.[2]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.