From Wikipedia, the free encyclopedia
Mercedes-Benz on olnud Vormel 1 sarjaga seotud nii võistkonnana kui ka mootoritarnijana mitmel perioodil 1954. aastast alates. Saksamaa litsentsiga võistlev[1] ning Brackleys Suurbritannias asuv Mercedes-AMG Petronas F1 Team[2] kuulub 2022. aasta seisuga enamuses Mercedes-Benz Groupile. Suurt osa võistkonnast omab ka võistkonna tegevdirektor Toto Wolff. Mercedes võistkondasid kutsutakse hellitavalt "hõbenoolteks". 2020. aasta detsembris andis võistkond teada,[3] et Suurbritannia keemiatööstus Ineos ostab kolmandiku võistkonna aktsiatest. 25. jaanuaril 2022 sai Ineosest võistkonna kaasomanik.[4]
![]() | See artikkel vajab toimetamist. (September 2022) |
![]() | See artikkel ootab keeletoimetamist. (September 2022) |
Enne teist maailmasõda osales Mercedes-Benz Euroopa meistrivõistlustel ja tuli kolm korda maailmameistriks. Mark tegi Vormel 1 debüüdi 1954. aastal. Pärast nende esimest võitu 1954. aasta Prantsusmaa Grand Prix'l võitis Juan Manuel Fangio veel kolm Grand Prix'd ning tuli 1954. aastal sõitjate maailmameistriks. Fangio oli ka aasta hiljem Mercedese roolis sama edukas, tulles 1955. aastal sõitjate maailmameistriks. Mercedes-Benz loobus Vormel 1 sarjast pärast 1955. aasta hooaega vastuseks 1955. aasta Le Mansi tragöödiale.
Mercedes naasis Vormel 1 sarja 1994. aasta hooajal mootoritarnijana, tehes koostööd Suurbritannia insenerifirma Ilmoriga, kes hakkas Mercedese mootoreid välja töötama ja täiustama. Ettevõte võitis ühe konstruktorite ja kolm sõitjate MM-tiitlit tehasekoostöös McLareniga, kellega kestis koostöö 2009. aastani. 2005. aastal sai Ilmorist Mercedes AMG High Performance Powertrains. 2010. aasta hooaja eel ostis ettevõte Brawn GP võistkonna ja selle uueks nimeks sai Mercedes. Pärast suurt reeglite muudatust 2014. aastal, mis tõi mängu turbokompressorid ja hübriidajamiga jõuallikad, on Mercedes olnud üks edukamaid konstruktoreid Vormel 1 ajaloos, võites seitse järjestikust sõitjate MM-tiitlit 2014. aasta ja 2020. aasta hooaegade vahel ning kaheksa järjestikust konstruktorite MM-tiitlit 2014. aasta ja 2021. aasta hooaegade vahel. Võistkonna käes on rekordid võitude arvu arvestuses ühel hooajal (19 võitu 2016. aasta hooajal) ning järjestikuste konstruktorite MM-tiitlite arvestuses. tarnijana on Mercedesel üle 200 võidu, jäädes alla vaid Ferrarile. Mercedese mootoritega on võidetud kümme konstruktorite ja 13 sõitjate maailmameistritiitlit.
![]() | |
Täisnimi | Mercedes-AMG Petronas F1 Team |
---|---|
Peakontor |
Brackley, Northamptonshire, Suurbritannia[5] (šassii) Brixworth, Northamptonshire, Suurbritannia (jõuallikas) |
Võistkonna juht |
Toto Wolff (tiimijuht & tegevdirektor) Hywel Thomas (tegevdirektor, Powertrains) |
Tehniline juht | James Allison |
Tehnikadirektor | Mike Elliott |
Veebileht |
www |
Eelmine nimi | Brawn GP |
Vormel 1 maailmameistrivõistluste karjäär | |
Debüüt | 1954. aasta Prantsusmaa Grand Prix |
Viimane Grand Prix | 2022. aasta Itaalia Grand Prix |
Osaletud sõidud | 271 |
Jõuallikad | Mercedes |
Konstruktorite MM-tiitlid | 8 (2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021) |
Sõitjate MM-tiitlid | 9 (1954, 1955, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020) |
Võidud | 125 |
Poodiumid | 281 |
Punktid | 6813.5 (6952.64 [a]) |
Parimad stardikohad | 136 |
Kiireimad ringid | 100 |
2023 koht | 2. (409 p) |
Mercedes-Benz osales 1930. aastatel korraldatud Grand Prix'del, kui hõbenooled koos oma kaasmaalastest rivaalidega Auto Unionist domineerisid sporti. Mõlemad võistkonnad olid rahastatud Natsi-Saksamaa poolt, võites kõik Euroopa meistritiitlid pärast 1934. aastat, millest kolm võitis Rudolf Caracciola Mercedesega.[6]
1954. aastal naasis Mercedes-Benz Vormel 1 sarja (maailmameistrivõistlused loodi 1950. aastal) Alfred Neubaueri juhtimise all, kasutades tehnoloogiliselt arenenud Mercedes-Benz W196 autot.[7] Autol oli nii traditsiooniline vormelauto kere kui ka aerodünaamilisem variant, millel olid kaetud rattad ja laiem kere. 1951. aasta maailmameister Juan Manuel Fangio vahetas poole hooaja pealt võistkonda, lahkudes Maseratist Mercedes-Benzi enne 1954. aasta Prantsusmaa Grand Prix'd. Võistkond võttis kohe esimesel etapil kaksikvõidu Fangio ja Karl Klingiga kui ka kiireima ringi (Hans Herrmann). Fangio võitis veel kolm etappi ja tuli 1954. aastal maailmameistriks.
Edulugu jätkus ka 1955. aasta hooajal ning Mercedes-Benz jätkas W196 arendamist läbi aasta. Mercedes-Benz domineeris ka seda hooaega,[7] kui Fangio võttis neli etapivõitu ja tema uus võistkonnakaaslane Stirling Moss võidu Suurbritannia Grand Prix'l. Fangio ja Moss lõpetasid hooaja esimesel-teisel kohal. 1955. aasta tragöödia tõttu Le Mansi 24 tunni võidusõidul 11. juunil, kus hukkus Mercedes-Benzi piloot Pierre Levegh ja rohkem kui 80 pealtvaatajat, jäeti ära Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania ja Šveitsi Grand Prix'd.[8] Pärast hooaja lõppu loobus võistkond autospordist täielikult, sealhulgas Vormel 1-st.[7] Esimese Vormel 1 perioodi jooksul võttis võistkond 9 etapivõitu, millest kolmel (1954. aasta Prantsusmaa Grand Prix, 1954. aasta Itaalia Grand Prix ja 1955. aasta Itaalia Grand Prix) kasutati aerodünaamilist kerevarianti. Need kolm võitu on ainukesed korrad, kui Vormel 1 etapi võitis kaetud ratastega auto.[9]
Enne 2010. aasta hooaja algust ostis Mercedes-Benzi omanikettevõte Daimler AG vähemusosaluse (45.1%) Brawn GP võistkonnas ning Aabar Investments 30 protsenti.[10][11] Pärast võistkonna ära ostmist ning Malaisia nafta- ja gaasikompanii Petronasega sponsorlepingu sõlmimist[12] sai tiimi uueks nimeks Mercedes GP Petronas Formula One Team ja Mercedes hakkas esimest korda osalema konstruktorite MM-sarjas.[13] Ross Brawn jätkas võistkonna juhina ja peakontoriks jäi Brackley, mille lähedal Brixworthis asub Mercedes-Benzi Vormel 1 mootoritehas (varem Ilmor Engineering).[11]
Võistkonna keerulise ajaloo alguseks on Tyrrell Racing, mis osales konstruktorina aastatel 1970–1998, kuni võistkonna ostis ära British American Tobacco 1997. aasta hooaja lõpus. 1999. aasta hooajal liitus tubakafirma uue konstruktorina, mille nimeks sai British American Racing (BAR).[14][15] BARist, millel oli partnerlusside Hondaga, sai 2006. aastal Honda Racing F1 Team, kui British American Tobacco loobus Vormel 1-st. Võistkond vahetas taas omanikke 2008. aasta lõpus, kui Honda otsustas Vormel 1-st loobuda. Juhtkond ostis tiimi ära ja uueks nimeks sai võistkonna juhi Ross Brawni järgi Brawn GP.[16] Brawn kasutas Mercedese mootoreid. Olenamata väikesest eelarvest, võitis Jenson Button kuus hooaja esimesest seitsmest etapist ja tuli lõpuks 2009. aasta sõitjate maailmameistriks ning Brawn konstruktorite maailmameistriks. See oli esimest korda Vormel 1 ajaloos, kui võistkond võitis mõlemad tiitlid oma debüüthooajal.
Mercedes GP palkas sõitjateks sakslased Nico Rosbergi ja seitsmekordse maailmameistri Michael Schumacheri,[17] kes naasis pärast kolme aastat Vormel 1 sarja, ja testisõitjaks Nick Heidfeldi. Brawni 2009. aasta sõitjatest liitus Jenson Button McLareniga ning Rubens Barrichello sai Rosbergist vabanenud koha Williamsis 2010. aasta hooajaks. Pärast oma võistkonna loomist müüs tiimi omanikettevõte Daimler AG oma 40% osaluse McLareni võistkonnas tagasi,[11] jätkates neile mootorite tarnimist.[18] Võistkonna tulemused ei olnud 2010. aastal nii head, kui eelmisel aastal Brawnil, lõpetades hooaja 214 punktiga neljandal kohal Ferrari, McLareni ja Red Bulli seljataga. Nende parimaks tulemuseks jäi Rosbergi kolm kolmandat kohta Malaisia, Hiina and Suurbritannia etappidel. Rosberg lõpetas hooaja seitsmendal kohal, aga Schumacheril oli pettumust valmistav esimene hooaeg. Rosbergist sai esimene Schumacheri tiimikaaslane, kes lõpetas temast üldarvestuses eespool alates tema debüüthooajast 1991. aastal. Schumacher lõpetas aasta ühegi võiduta, poodiumita, parima stardikohata kui ka kiireima ringita. Ta sattus ka terava kriitika alla, kui ta surus Ungaris oma endise Ferrari võistkonnakaaslase Rubens Barrichello suurel kiirusel peaaegu vastu seina.
Vahetult enne 2011. aasta hooaja algust ostsid Daimler ja Aabar viimased 24,9% võistkonnast.[19] Uue MGP W02 auto debüüt Austraalias lõppes Schumacheri ja Rosbergi katkestamistega stardis saadud kahjustuste tagajärjel. Malaisias kvalifitseerus Rosberg 9. kohal ja Schumacher ei jõudnud taas kolmandasse kvalifikatsiooniringi, alustades 11. kohalt. Schumacher teenis võistkonna hooaja esimesed punktid üheksanda kohaga ning Rosberg lõpetas vaikse sõidu 12. kohal. Hiinas näitasid Rosberg ja Schumacher tugevat vormi. Rosberg lõpetas sõidu viiendal kohal ja juhtis 14 ringi, Schumacher oli kaheksas. Rosberg teenis veel ühe viienda koha Türgis ning Schumacher teenis kuuenda koha Hispaanias. Pärast punktitut Moncao Grand Prix'd teenis Schumacher Kanadas neljanda koha, olles pikalt teisel kohal. Valencias lõpetas Rosberg seitsmendana ja Schumacher 17. kohal, pärast kokkupuudet Vitali Petroviga. Sakslased lõpetasid kaks järgmist etappi Suurbritannias ja Saksamaal punktidel. Käigukastirike tõttu jäi Schumacher Ungaris punktideta, aga Rosberg teenis üheksanda koha. Järgmisel etapil Belgias sai Schumacher viienda ja Rosberg kuuenda koha. Võistkond lõpetas taas hooaja 165 punktiga neljandal kohal võitudeta, poodiumideta ja kiireimate ringideta.
2012. aastaks eemaldas võistkond oma nimest GP ja lisas nime AMG, mis on Daimler AG sportautode haru. Võistkonna ametlikuks nimeks sai Mercedes AMG Petronas F1 Team. Hooaja alguses esitasid mitmed võistkonnad protesti Mercedese uudse tagatiiva kohta,[20] mille legaalsust ei suudetud ära otsustada kuni kolmanda etapini Hiinas, kui FIA ametnikud kinnitasid, et tiib on legaalne.[21] Samal etapil võttis Rosberg võistkonna esimese parima stardikoha alates Fangiost 1955. aasta hooajal. Schumacher lõpetas kvalifikatsiooni kolmandal kohal, aga alustas teiselt kohalt tänu McLareni piloodi Lewis Hamiltoni karistusele. Rosberg võitis sõidu ja teenis sellega Mercedesele esimese võidu pärast 57 aastat. Lisaks sellele sai Rosbergist esimene sakslane, kes on Grand Prix võitnud Saksa autoga alates Hermann Langi võidust 1939. aasta Šveitsi Grand Prix'l. 2012. aasta Monaco Grand Prix kvalifikatsiooni kiireim oli Michael Schumacher, aga ta pidi kandma viiekohalist karistust pärast kokkupõrget Bruno Sennaga Hispaania Grand Prix'l. 28. septembril 2012 kuulutas Mercedes, et alates 2013. aasta hooajas saab Rosbergi uueks võistkonnakaaslaseks McLareni piloot Lewis Hamilton, kes sõlmis nendega kolmeaastase lepingu.[22] 2013. aasta jaanuaris sai Toto Wolffist võistkonna tegevdirektor. Lisaks sellele ostis ta ka 30% osaluse Mercedes-Benzi mootorispordiosakonnas. Wolff võttis Norbert Haugilt üle kogu Mercedes-Benzi mootorispordi koordineerimise.
Järgneval hooajal võitis Nico Rosberg Monaco Grand Prix, alustades parimalt stardikohalt. Paddy Lowe'ist sai 3. juunil 2013 võistkonna uus tegevjuht.[23][24] Hamilton tõi Mercedesele kolmanda koha Kanada Grand Prix'l, millele järgnes veel üks võit Rosbergilt Suurbritannias. Võistkonna kolmanda võidu võttis Hamilton Ungaris. Mercedes lõpetas hooaja teisel kohal Ferrari ees.
Mõlemad sõitjad jätkasid ka 2014. aasta hooajal. Rosberg võitis hooaja esimese etapi Austraalias. Järgmisel etapil Malaisias juhtis Hamilton parimalt stardikohalt igat ringi ja teenis kiireima ringi ning Rosberg tõi võistkonnale kaksikvõidu. See lõpetas Hamiltoni üheksaetapilise poodiumideta seeria ning oli esimene Mercedese kaksikvõit 1955. aasta Itaalia Grand Prix'st. Sama järjestusega lõppesid ka Bahreini, Hiina ja Hispaania Grand Prix'd. Lisaks võttis võistkond kaksikvõidud Rosbergi juhtimisel veel Monacos ja Austrias. Saksamaa Grand Prix'l sai Rosbergist esimene sakslane alates Rudolf Caracciolast 1939. aasta Saksamaa Grand Prix'l, kes võitis Saksamaa Grand Prix Saksa autoga. Venemaa Grand Prix'l kindlustas võistkond endale esimese konstruktorite maailmameistritiitli. Hamilton võitis hooaja viimase etapi Abu Dhabis. Ta lõpetas hooaja 67-punktise eduga Rosbergi ees, kindlustades sõitjate maailmameistritiitli.[25] Võistkond lõpetas 2014. aasta hooaja 296-punktise edu lähima jälitaja Red Bulli ees. Mercedes domineeris täielikult esimest V6 turbohübriidide ajajärgu aastat 18 parima stardikohaga, 16 võiduga ja 11 kaksikvõiduga 19 etapist. Mercedeste keskmine vahe finišis järgmise mitte-Mercedesega oli 23,2 sekundit.[26]
Mercedes jätkas ka 2015. aastal sama koosseisuga.[27] Hooaja 15. etapil Venemaal kindlustas võistkond oma teise konstruktorite maailmameistritiitli järjest[28] ja Hamilton tuli teist korda järjest sõitjate maailmameistriks USA Grand Prix'l, lõpetades hooaja 59-punktise eduga Rosbergi ees. Mercedes jätkas domineerimist, saavutades veelgi paremad tulemused, kui 2014. aastal. Võistkonna saldoks jäi 18 parimat stardikohta, 16 võitu ja 12 kaksikvõitu. Keskmine vahe järgmise mitte-Mercedesega kahanes 19,7 sekundi peale.[29]
2016. aasta hooajal tuli Mercedes kolmandat korda järjest konstruktorite maailmameistriks, võites 19 sõitu 21st, saades 20 parimat stardikohta (suurim protsent Vormel 1 ajaloos üldse üle terve hooaja 95,2 protsendiga) ja 8 kaksikvõitu.[30] Keskmine vahe mitte-Mercedesega kahanes veelgi 14,6 sekundini. Rosberg võitis oma ainukese sõitjate MM-tiitli, edestades Hamiltoni 5 punktiga, peale mida andis ta teada oma lahkumisest Vormel 1 sarjast.[31]
10. jaanuaril 2017 andis Mercedes teada, et tiimi tegevjuht Paddy Lowe lahkus võistkonnast.[32] 16. jaanuaril 2017 palgati Valtteri Bottas Rosbergi asenduseks 2017. aasta hooajaks[33] ja GP3 sõitja George Russell võeti võistkonna noortetiimi.[34] USA Grand Prix'l kindlustas võistkond oma neljanda järjestikuse MM-tiitli.[35] Nädal hiljem Mehhikos kindlustas Lewis Hamilton sõitjate MM-tiitli ja temast sai esimene britt, kes on tulnud neli korda sõitjate maailmameistriks.[36] Mercedes lõpetas 2017. aasta hooaja 12 võiduga, nelja kaksikvõiduga ja 15 parima stardikohaga ning keskmine vahe lähima mitte-Mercedesega kahanes 13,1 sekundini.
2018. aasta hooajaks jäi sõitjapaariks Hamilton ja Bottas. Võistkond kindlustas Hamiltoni võiduga viienda järjestikuse konstruktorite MM-tiitli eelviimasel etapil Brasiilias. Sellel hooajal võitis Mercedes 11 sõitu, võttis 10 kiireimat ringi, 13 parimat stardikohta ja neli kaksikvõitu. Mercedesest sai alles teine võistkond Vormel 1 ajaloos, mis on suutnud võita viis sõitjate ja konstruktorite MM-tiitlit järjest. Esimesena sai sellega hakkama Ferrari 2000. aasta ja 2004. aasta hooaegade vahel.[37]
2019. aastal jätkas Mercedes taas Hamiltoni ja Bottasega. Hooaja avaetapil Austraalias alustasid Mercedese piloodid esireast. Bottas sai stardis Hamiltonist mööda ja võttis oma esimese võidu pärast 2017. aasta Abu Dhabi Grand Prix'd. Hamilton lõpetast teisel kohal pärast pikka võitlust Red Bulli piloodi Max Verstappeniga. Võistkond jätkas suurepärase hooga läbi terve hooaja esimese poole. Suvevaheajaks võitsid Mercedese sõitjad 12-st sõidust 10, lõpetades hooaja esimesed viis sõitu kaksikvõiduga.[38][39] Võistkond võttis hooaja lõpuks kuuenda konstruktorite ja sõitjate MM-tiitli järjest.[40]
2020. aasta hooajaeelsel testimisel tutvustas võistkond DAS-süsteemi (dual-axis steering ehk kaheteljeline roolimine). See süsteem võimaldab rooli lükates-tõmmates muuta nurka esirataste vahel. See omakorda aitab sõitjal otsustada, millal hoida neutraalset nurka parema sirgekiiruse nimel ja millal hoida positiivset nurka parema mehaanilise pidamise nimel. Süsteemi lubati 2020. aasta hooajal kasutada, aga järgmiseks hooajaks see keelustati.[41] Võistkond võitis kuuenda sõitjate ja konstruktorite MM-tiitli järjest.[42] Enne hooaja eelviimast etappi Sakhiris nakatus Hamilton koroonaviirusesse ja oli sunnitud etapi vahele jätma. Teda tuli asendama Williamsi sõitja ja Mercedese noortetiimi liige George Russell.
2021. aasta hooaega alustas Mercedes juba viiendat aastat järjest sama sõitjate koosseisuga. Võistkond ei suutnud võita sõitjate maailmameistritiitlit esimest korda V6-turbohübriidide ajastul. Tiitlikaitsja Hamilton ja Red Bulli piloot Max Verstappen läksid hooaja viimasele sõidule Abu Dhabis vastu võrdsetel punktidel. Verstappen sai temast mööda viimasel ringil pärast väga vastuolulist turvaautoperioodi. Hamilton juhtis kindlalt sõitu ja oli kaheksandat korda maailmameistriks tulemas kuni turvaauto rajale tulekuni. FIA võistluste direktori Michael Masi vastuolulised otsused turvaauto protseduuride osas sundisid Mercedest tegema ametliku kaebuse etapi lõpptulemuste osas, mis aga hiljem võeti tagasi.[43] Hamilton lõpetas hooaja teisel kohal, vaid kaheksa punkti kaugusel Versappenist. Bottas oli oma viimasel hooajal Mercedesega kolmas.[44] Võistkond võttis kaheksanda konstruktorite maailmameistritiitli järjest, mis on uus rekord.[45]
Hooaeg | Šassii | Sõidud | Võidud | Parimad stardikohad | Kaksikvõidud | Poodiumikohti | Kiireimad ringid | Võidumarginaal | Punktid | Protsent punktidest | WDC | WCC |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2014 | Mercedes F1 W05 Hybrid | 19 | 16 | 18 | 11 | 31 | 12 | 23,2 sekundit | 701 | 82% | 1., 2. | 1. |
2015 | Mercedes F1 W06 Hybrid | 19 | 16 | 18 | 12 | 32 | 13 | 19,7 sekundit | 703 | 86% | 1., 2. | 1. |
2016 | Mercedes F1 W07 Hybrid | 21 | 19 | 20 | 8 | 33 | 9 | 14,6 sekundit | 765 | 85% | 1., 2. | 1. |
2017 | Mercedes AMG F1 W08 EQ Power+ | 20 | 12 | 15 | 4 | 26 | 9 | 13,1 sekundit | 668 | 78% | 1., 3. | 1. |
2018 | Mercedes AMG F1 W09 EQ Power+ | 21 | 11 | 13 | 4 | 25 | 10 | 6,8 sekundit | 655 | 73% | 1., 5. | 1. |
2019 | Mercedes AMG F1 W10 EQ Power+ | 21 | 15 | 10 | 9 | 32 | 9 | 11,8 sekundit | 739 | 80% | 1., 2. | 1. |
2020 | Mercedes-AMG F1 W11 EQ Performance | 17 | 13 | 15 | 5 | 25 | 9 | 15,6 sekundit | 573 | 77% | 1., 2. | 1. |
2021 | Mercedes-AMG F1 W12 E Performance | 22 | 9 | 9 | 0 | 28 | 10 | 19,5 sekundit | 613,5 | 64% | 2., 3. | 1. |
Mercedese juuniortiimi sõitja George Russell palgati võistkonda Bottase asemel 2022. aasta hooajaks.[46] 2022. aasta hooajaks toimusid suured muutused reeglites ja muudeti autode maaefekt taas legaalseks.[47] Mercedes tuli välja teistest täiesti erineva disainiga autoga, mille kere külgmine osa on olematu.[48] Teisiti lähenemine pole seni võistkonnale veel edu toonud.[49] Lisaks oli auto hädas suure hüplemisega kiiretel sirgetel,[50] mida saadi märkimisväärsemalt väiksemaks ja lõpuks lahti Kanada Grand Prix'ks.[51] Kehvast jõudlusest hoolimata pole Mercedesel olnud probleeme vastupidavusega,[52] mistõttu on võistkonnal olnud vaid kaks katkestamist seisuga 06. septembri 2022[update], mis tulid Suurbritannia ja Belgia Grand Prix'del, kus esimeses põrkas Russell kokku Zhou Guanyu ja Pierre Gaslyga ja teises põrkas Hamilton kokku Fernando Alonsoga. [53] Võistkond on hooaja jooksul pidevalt poodiumi, üldiselt kolmandal kohal. Prantsusmaa Grand Prix'l lõpetas Hamilton teisel ja Russell kolmandal kohal,[54] mis oli võistkonna esimene kord kahe autoga poodiumil sellel hooajal.[55] Russell teenis enda esimese ja Mercedese hooaja esimese parima stardikoha Ungari Grand Prix'l.[56][57]
Vormel 1 maailmameistrivõistluste karjäär | |
---|---|
Debüüt | 1954. aasta Prantsusmaa Grand Prix |
Viimane Grand Prix | 2022. aasta Itaalia Grand Prix |
Osaletud sõidud | 543 (541 starti) |
Šassii | Mercedes, Sauber, McLaren, Brawn, Force India, Williams, Lotus, Manor, Aston Martin |
Konstruktorite MM-tiitlid | 10 (1998, 2009, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021)[b] |
Sõitjate MM-tiitlid | 13 (1954, 1955, 1998, 1999, 2008, 2009, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020)[c] |
Võidud | 212[d] |
Poodiumid | 557 |
Punktid | 12616.5 (12755.64)[e] |
Parimad stardikohad | 220 |
Mercedes-Benz naasis mootoritarnijana Vormel 1 sarja 1994. aastal partnerluses Suurbritannia autospordi insenerifirma Ilmoriga, mille tehas asus Brixworthis. Pärast Ilmori äraostmist Mercedese poolt sai ettevõtte nimeks Mercedes AMG High Performance Powertrains. Ettevõte tarnis esimesel hooajal mooteoreid Sauberile ning 1995. aasta hooajast alates McLarenile, mis oli alguseks väga edukale koostööle.[58] 2009. aasta hooajal hakkas Mercedes tarnima mooteoreid Brawn GP-le (millest hiljem sai Mercedes-Benzi tehasevõistkond) ja Force Indiale, millest hiljem sai Racing Point ja lõpuks Aston Martin F1. 2014. aastal hakati tarnima ka neljandale võistkonnale, Williamsile. 20 aastat pikk partnerlus McLareniga sai läbi enne 2015. aasta hooaega ning jätkus 2021. aastal.[58] Mercedes tarnis mootoreid üheks hooajaks ka Lotusele 2015. aastal ja Manorile 2016. aastal.
2022. aasta hooajal tarnitakse mootoreid lisaks endale ka Aston Martinile, McLarenile ja Williamsile.
Mercedese noorteprogrammis on olnud 10 sõitjat, kellest on 2022. aasta septembri seisuga[update] seitse veel liikmed.
Sõitja | Liitumise aasta | Praegune sari | Tiitlid Mercedese noorteprogrammi liikmena |
---|---|---|---|
![]() |
2018 | CIK-FIA Euroopa meistrivõistlused Itaalia Vormel 4 meistrivõistlused |
2020 - CIK-FIA Euroopa meistrivõistlused - OK klass 2020 - WSK Euro Series - OK klass 2019 - WSK Super Master Series - OKJ klass 2019 - 24. South Garda Winter Cup - OKJ klass 2019 - WSK Euro Series - OKJ klass 2018 - ROK Cup International Final - Mini ROK klass |
![]() |
2019 | Vormel 3 regionaalsed Euroopa meistrivõistlused | pole noorteprogrammi liikmena |
![]() |
2019 | CIK-FIA Euroopa meistrivõistlused | 2020 - 31. Andrea Margutti Trophy - OKJ klass 2019 - ROK Cup Superfinal - Mini ROK klass |
![]() |
2021 | FIA Vormel 2 meistrivõistlused | pole noorteprogrammi liikmena |
![]() |
2021 | CIK-FIA Euroopa meistrivõistlused | pole noorteprogrammi liikmena |
![]() |
2022 | IAME Euro seeria | pole noorteprogrammi liikmena |
![]() |
2022 | Briti Vormel 4 meistrivõistlused | pole noorteprogrammi liikmena |
Mercedese noorteprogrammis on kolm endist liiget. Kõik kolm on osalenud Vormel 1 sarjas. 2022. aasta seisuga[update] on George Russell ainuke Mercedesega võistelnud liige. Russell on Mercedese võistkonnas alates 2022. aastast. Esteban Ocon võistleb samuti Vormel 1 sarjas 2022. aasta hooajal.
Sõitja | Aastad | Praegune sari | Tiitlid |
---|---|---|---|
![]() |
2014–2018 | Vormel E | 2015. aasta Deutsche Tourenwagen Masters |
![]() |
2015–2019 | Vormel 1 | 2015. aasta GP3 sari |
![]() |
2017–2021 | Vormel 1 | 2017. aasta GP3 sari, 2018. aasta Vormel 2 sari |
2009. aasta detsembris tabas võistkonda varajane tagasilöök, kui tuli välja, et plaanitud 80 miljoni naelane sponsorleping Brawn GP ja Henkeli vahel oli kehtetu.[69] Henkel väitis, et nad polnud kokkuleppest teadlikud ja neil puudub huvi Vormel 1 vastu. Kokkuleppe sõlmis väidetavalt endine Henkeli töötaja võltsitud ettevõtte dokumentidega pettuse eesmärgiga. Hiljem teatas Henkel, et jõudis Mercedesega kohtuvälisele kokkuleppele, aga on nõus tegema Saksa prokuratuuriga koostööd, et selgitada välja tagamaad.[70]
21. detsembril kinnitas võistkond, et Malaisia nafta- ja gaasikompanii Petronas liitub nimisponsorina. Alates 2010. aastast on võistkonna täisnimi Mercedes GP Petronas Formula One Team.[71] Mõne teate kohaselt[72] on lepingu väärtus 30 miljonit eurot aastas.
25. jaanuaril 2010 esitles võistkond Mercedes-Benzi muuseumis Stuttgardis oma uut autot,[73] kus olid kohal ka sõitjad Schumacher ja Rosberg.[74] Võistkonna autod kasutavad traditsioonilist Mercedes-Benzi hõbedast värvi. 2013. aasta sõlmis võistkond mitmeaastase lepingu BlackBerryga, mis lõppes pärast 2015. aasta hooaega. Võistkonnal on olnud ka teisi suuri sponsoreid nagu Monster Energy, Puma, Swissquote (kuni 2014). Qualcomm, UBS, Epson, Bose ja Hugo Boss, mis lisandusid 2015. aastal. Wihuri liitus Mercedesega koos Bottase tulekuga 2017. aastal. Enne 2017. aasta Bahreini Grand Prix'd liitus tarkvaraettevõte Tibco. 2018. aastal võttis Tommy Hilfiger üle Hugo Bossi rolli võistkonna riidetarnijana ning Hamiltonist sai ametlik brändisaadik. 2019. aastaks sõlmis võistkond koostööleppe ettevõtetega CrowdStrike ja Marriott Bonvoy.[75] 2020. aasta hooajaks liitusid võistkonnaga veel Ineos ja AMD.[76][77] 2021. aastal sõlmis Mercedes lepingu Saksamaa tehnoloogiaettevõttega TeamViewer, millest sai nii Mercedese Vormel 1 kui ka Vormel E sponsor.[78]
(Poolpaksus kirjas on võidetud tiitel.)
Aasta | Nimi | Auto | Mootor | Rehvid | Nr. | Sõitjad | Punktid | Koht | ||||||||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
1954 | ![]() |
W196 | M196 2.5 L8 | C | —[f] | ![]() ![]() ![]() ![]() |
—[g] | |||||||||||||||||||||
1955 | ![]() |
W196 | M196 2.5 L8 | C | —[f] | ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() |
—[g] | |||||||||||||||||||||
1956 – 2009: Mercedes-Benz ei osalenud konstruktorina. | ||||||||||||||||||||||||||||
2010 | ![]() |
MGP W01 | FO 108X 2.4 V8 | B | 3. 4. |
![]() ![]() |
214 | 4. | ||||||||||||||||||||
2011 | ![]() |
MGP W02 | FO 108Y 2.4 V8 | P | 7. 8. |
![]() ![]() |
165 | 4. | ||||||||||||||||||||
2012 | ![]() |
F1 W03 | FO 108Z 2.4 V8 | P | 7. 8. |
![]() ![]() |
142 | 5. | ||||||||||||||||||||
2013 | ![]() |
F1 W04 | FO 108F 2.4 V8 | P | 9. 10. |
![]() ![]() |
360 | 2. | ||||||||||||||||||||
2014 | ![]() |
F1 W05 Hybrid | PU106A Hybrid 1.6 V6 t | P | 6. 44. |
![]() ![]() |
701 | 1. | ||||||||||||||||||||
2015 | ![]() |
F1 W06 Hybrid | PU106B Hybrid 1.6 V6 t | P | 6. 44. |
![]() ![]() |
703 | 1. | ||||||||||||||||||||
2016 | ![]() |
F1 W07 Hybrid | PU106C Hybrid 1.6 V6 t | P | 6. 44. |
![]() ![]() |
765 | 1. | ||||||||||||||||||||
2017 | ![]() |
F1 W08 EQ Power+ | M08 EQ Power+ 1.6 V6 t | P | 44. 77. |
![]() ![]() |
668 | 1. | ||||||||||||||||||||
2018 | ![]() |
F1 W09 EQ Power+ | M09 EQ Power+ 1.6 V6 t | P | 44. 77. |
![]() ![]() |
655 | 1. | ||||||||||||||||||||
2019 | ![]() |
F1 W10 EQ Power+ | M10 EQ Power+ 1.6 V6 t | P | 44. 77. |
![]() ![]() |
739 | 1. | ||||||||||||||||||||
2020 | ![]() |
F1 W11 EQ Performance | M11 EQ Performance 1.6 V6 t | P | 44. 63. 77. |
![]() ![]() ![]() |
573 | 1. | ||||||||||||||||||||
2021 | ![]() |
F1 W12 E Performance | M12 E Performance 1.6 [V6 t | P | 44. 77. |
![]() ![]() |
613.5 | 1. | ||||||||||||||||||||
2022 | ![]() |
F1 W13 E Performance | M13 E Performance 1.6 V6 t | P | 44. 63. |
![]() ![]() |
515* | 3.* | ||||||||||||||||||||
Allikas:[79] |
* Käimasolev hooaeg.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.