Mardikalised (Coleoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
 |
See artikkel räägib putukate seltsist; Mardikas oli ka Voldemar Õuna pseudonüüm |
| Mardikalised | |
|---|---|
 Violettjooksik (Carabus violaceus). Pildistatud Lõuna-Eestis. | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Alamklass |
Välislõugsed Ectognatha |
| Selts |
Mardikalised Coleoptera |
Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts. Neid on kirjeldatud umbes 350 000 liiki, kuid hinnanguliselt on neid mitu korda rohkem. Eestis on leitud 3073 liiki, kuid neid arvatakse leiduvat vähemalt 3400[1]. Neist enamik on maismaalised, kuid osade mardikate elutegevus on seotud ka veekeskkonnaga. Oma suure isendite hulga, biomassi ja ökoloogiliste seoste tõttu on mardikad tähtsad maismaakoosluste komponendid.
Nende teaduslik nimetus tuleb kreekakeelsetest sõnadest koleos ('tupp', 'kate') ja pteros ('tiib'). Mardikate uurimisega tegeleb koleopteroloogia
Toitumistüübi järgi on mardikad fütofaagid, adefaagid, saprofaagid, koprofaagid, nekrofaagid või polüfaagid. Parasiite on suhteliselt vähe. Need elavad koos mesilaste, sipelgate, termiitide, herilaste ja ämblikega. Partneri leidmiseks kasutavad feromoon-, heli (siklased) ja ka valgussignaale (jaanimardikas). Mardikalised jaotatakse kolme alamseltsi:
- röövmardikalised (Adephaga), näiteks jooksiklased ja vees elavad ujurlased;
- vetiktoidumardikalised (Myxophaga);
- segatoidumardikalised (Polyphaga), kelle hulka kuulub valdav osa mardikalisi.
Mardikalisi elab palju ka inimelamutes. Lahtiselt seisma jäänud jahusse ning jahusaadustesse asuvab peagi elama harilik jahumardikas ning väike-jahumardikas.
Mardikaliste eripäraks on enamasti kogu tagakeha katvad jäigad ja tugevad eestiivad. See eesmine paar tiibu on kujult muutunud ja moodustavad nn kattetiivad (elytrae). Teise tiivapaari tiivad on kilejad ja mardikad kasutavad neid lendamiseks. Kattetiivad asetatakse lennu ajal seljale kokku või kasutatakse lennul kandepindadena. Suised on haukamistüüpi.
Eesti mardikaliste täielik süsteem sugukondadeni[2]
- ülemsugukond Caraboidea
- Gyrinidae - kukriklased
- Trachypachidae
- Carabidae - jooksiklased
- Haliplidae - vesilased
- Noteridae - kollaujurlased
- Dytiscidae - ujurlased
alamselts Myxophaga – vetiktoidumardikalised
- ülemsugukond Sphaeriusoidea
- Sphaeriusidae - kerasmardiklased
alamselts Polyphaga – segatoidumardikalised
infraselts Staphyliniformia
- ülemsugukond Hydrophiloidea
- Hydrophilidae - vesimardiklased
- Sphaeritidae - kilbiklased
- Histeridae - roisklased
- ülemsugukond Staphylionoidea
- Hydraenidae
- Ptiliidae - pihumardiklased
- Agyrtidae
- Leiodidae - seenemardiklased
- Silphidae - raisamardiklased
- Staphylinidae - lühitiiblased
infraselts Scarabaeiformia
- ülemsugukond Scarabaeoidea
- Geotrupidae - sitiklased
- Trogidae - laibasitiklased
- Lucanidae - põderpõrniklased
- Scarabaeidae - põrniklased
infraselts Elateriformia
- ülemsugukond Scirtoidea
- Eucinetidae
- Clambidae - kerimardiklased
- Scirtidae - varjejalgsed
- ülemsugukond Dascilloidea
- Dascillidae - niidumardiklased
- ülemsugukond Buprestoidea
- Buprestidae - hundlased
- ülemsugukond Byrrhoidea
- Byrrhidae - jässaklased
- Elmidae - voolutaklased
- Dryopidae - taakluskäplased
- Limnichidae
- Heteroceridae - kaevurmardiklased
- Psephenidae
- ülemsugukond Elateroidea
- Eucnemidae - kääviklased
- Throscidae - jäiklased
- Elateridae - naksurlased
- Drilidae - karulased
- Lycidae - purpurlased
- Lampyridae - jaanimardiklased
- Cantharidae - pehmekoorlased
infraselts Bostrichiformia
- ülemsugukond Bostrichoidea
- Dermestidae - nahanäklased
- Bostrichidae - purelased
- Ptinidae - teesklased
infraselts Cucujiformia
- ülemsugukond Lymexyloidea
- Lymexylidae - puurlased
- ülemsugukond Cleroidea
- Trogossitidae - koorlased
- Cleridae - sipelgmardiklased
- Melyridae - verevjätklased
- ülemsugukond Cucujoidea
- Byturidae (Noctuidae) - vaarikamardiklased
- Sphindidae - pisiõgilased
- Erotylidae - hiilakoorlased
- Monotomidae
- Cryptophagidae - peitõgilased
- Silvanidae - hammaslamesklased
- Cucujidae - lamesklased (lamelased)
- Phalacridae - hiilakumerlased
- Laemophloeidae - pisilamesklased
- Kateretidae
- Nitidulidae - hiilamardiklased
- Cerylonidae
- Alexiidae
- Endomychidae - seenetriinulased
- Coccinellidae - lepatriinulased
- Corylophidae - täppmardiklased
- Latridiidae - kõduõgilased
- ülemsugukond Tenebrionoidea
- Mycetophagidae - seeneõgilased
- Ciidae - torikuõgilased
- Tetratomidae
- Melandryidae - redulased
- Mordellidae - küürakmardiklased
- Rhipiphoridae - vaablasmardiklased
- Zopheridae - ahasmardiklased
- Tenebrionidae - süsiklased
- Stenotrachelidae
- Oedemeridae - rohuklased
- Meloidae - villimardiklased
- Boridae
- Pythidae - puidujuslased
- Pyrochroidae - tulilased
- Salpingidae
- Anthicidae - välesklased
- Aderidae - ebavälesklased
- Scraptiidae
- ülemsugukond Chrysomeloidea
- Cerambycidae - siklased
- Megalopodidae
- Orsodacnidae
- Chrysomelidae - poilased
- ülemsugukond Curculionoidea
- Nemonychidae - õiekärsaklased
- Anthribidae - ebakärsaklased
- Attelabidae - keerukärsaklased
- Brentidae (Apionidae) - nirplased
- Curculionidae - kärsaklased
Mõned varem sugukondadena käsitletud rühmad on käesolevas süsteemis alamsugukondadeks:
- kuldpõrniklased (Cetoniidae) on alamsugukond (Cetoniinae) sugukonnas põrniklased (Scarabaeidae)
- puidupurelased (Lyctidae) on alamsugukond (Lyctinae) sugukonnas purelased (Bostrichidae)
- tooneseplased (Anobiidae) on alamsugukond (Anobiinae) sugukonnas teesklased (Ptinidae)
- ürasklased (Scolytidae) on alamsugukond (Scolytinae) sugukonnas kärsaklased (Curculionidae)
- ebaürasklased (Platypodidae) on alamsugukond (Platypodinae) sugukonnas kärsaklased (Curculionidae)
Vaata ka
Viited
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
