From Wikipedia, the free encyclopedia
Mandriliustik on ulatuslik ja paks liustik, mis tekib polaaraladel ja paikneb mere tasemel.
Erinevalt mäeliustikudest puudub mandriliustikul selget toitumis- ja ablatsiooniala (kuigi peamiselt toimub mandriliustiku toitumine kupli keskosas, aga ablatsioon servalalal) ning nende kuju ei sõltu pinnamoest, nad peituvad maapinna alusreljeefi.[1]
Mandriliustikel on kuplilaadse jääkilbi kuju. Nende paksus on üsna suur (kuni 4 km Antarktikas ja kuni 3,2 km Gröönimaal). Gröönimaa mandriliustiku maht on umbes 2,8 mln km³, Antarktika jääkilbi maht on ligikaudu 12,5 mln km³.[1] Mandriliustike liikumiskiirus on 0,03 – 0,35 meetrit ööpäevas, suurim kiirus on liustiku keskosas.
Pleistotseenis kattis mandrijää suurt osa Põhja-Ameerikast ning Euroopast, kaasaarvatud Eestit. Nende mõjul oli tekkinud erinevad pinnavormid (moreentasandikud, -künkad, otsmoreenid, voored jne).
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.