From Wikipedia, the free encyclopedia
Jäämütsiks nimetatakse glatsioloogias jäämassi, mille pindala on väiksem kui 50 000 km². [1][2][3] Jäämütsist suuremaid jäämassiive nimetatakse jääkilpideks.
Jäämütsid levivad üldjuhul kuplikujuliselt, mitte ei asu orgudes.[4]
Jäämütsid tekivad tavaliselt polaarsetes ja subpolaarsetes mägipiirkondades. Põhja-Euroopas on palju jäämütse, näiteks Vatnajökulli jäämüts Islandil ja Austfonna jäämüts Norras Teravmägede saarestikus, millest viimane on pindalalt Skandinaavia suurim jäämüts. Maailma suurim jäämüts asub Põhjasaarel, mis on osa Novaja Zemlja saarestikust Venemaa arktikas.[4]
Jäämütse leidub ka sellistel mäestikualadel nagu Himaalaja, Kaljumäestik, Andid ja Lõuna-Alpid.[4]
Jäämütsi kuppel on tavaliselt koondunud massiivi kõrgeima ala kohale. Jää liigub kõrgemalt alalt madalamal paiknevate äärealade poole.[1][2]
Jäämütsid mõjutavad oluliselt nende alla jääva piirkonna geomorfoloogiat. Plastne deformatsioon, uuristused ja muud liustiku erosioonijooned tekivad liustiku taandumisel. Paljud järved, näiteks Põhja-Ameerika suured järved ja samuti arvukad orud on kujunenud liustiku tegevuse tulemusena sadade tuhandete aastate jooksul.
Jäämütsid tekivad, kui lumi ladestub külmal aastaajal, kuid ei sula täielikult soojal aastaajal. Aja jooksul lumi kuhjub ja muutub tihedaks hästi seotud lumeks, mida tuntakse mitmeaastase firnina. Lõpuks sulguvad lumeosakeste vahelised õhukanalid ja lumi kristalliseerub jääks.[5]
Jäämütsi kuju määrab maastik, millel see asub, kuna sulamismustrid võivad sõltuvalt maastikust erineda. Jäämütsi alumised osad sunnitud kogu jääkatte raskuse all väljapoole voolama ja järgivad laskumisel maapinna reljeefi.[5]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
