From Wikipedia, the free encyclopedia
Majavamm (Serpula lacrymans) on kandseente (Basidiomycota) hõimkonda kuuluv seeneliik. Kõige enam on ta tuntud pruunmädaniku põhjustajana puitkonstruktsioonidel.
Majavamm | |
---|---|
Majavamm Serpula lacrymans | |
Taksonoomia | |
Riik |
Seened Fungi |
Hõimkond |
Kandseened Basidiomycota |
Klass |
Agaricomycotina |
Alamklass |
Agaricomycetidae |
Selts |
Puravikulaadsed Boletales |
Sugukond |
Serpulaceae |
Perekond |
Vamm Serpula |
Liik |
S. lacrymans |
Binaarne nimetus | |
Serpula lacrymans (Wulfen) P.Karst. (1884) | |
Sünonüümid | |
Esimest korda kirjeldas liiki Franz Xaver von Wulfen kui Boletus lacrymans aastal 1781. Aastal 1884 tõstis Petter Karsten liigi ümber Serpula perekonda.[1][2]
Majavammi viljakehad on materjalile liibunud ümarad paksu valge vatjas-viltja servaga ning keskosas kollakas-tumepruuni voldilise pinnaga. Viljakehad võivad olla kuni 1 m diameetriga ja 2–20 mm paksud.[3][4]
Viljakehade järgi on majavamm saanud ladinakeelse nime: serpula tähendab roomavat, mis viitab näiliselt roomavale viljakehale; lacrymans tähendab nutmist, pisaraid, mis viitab majavammi võimele transportida vett lagundatavasse puitu vahel kuni hallituskoha tilkuma hakkamiseni.
Majavammi või tema alamliike võib leida sisetingimustest üle maailma, haruldane on ta aga looduses. Majavammi on kogutud Himaalajast, Põhja-Californiast, Tšehhist ja Taanist.[5][6]
Majavammi evolutsiooniline päritolu pole veel kindel. Esialgselt arvati, et majavamm on arenenud välja metsikult kasvavast Himaalajast pärit iidsest Serpula himantioides (metsvammi) liigist, kuid uuemate uuringute põhjal on nad monofüleetilised sõsarliigid.[6] ITS nrDNA, beeta-tubuliini (tub) ja translatsiooni elongatsioonifaktori (efa) 1a geenide fülogeneetiline analüüs näitas, et majavammil esineb kaks peamist alamgruppi või varieteeti: "Domesticus" (või lihtsalt S. lacrymans) ja "Shastensis".[7] "Shastensis" on mitteagressiivne, Põhja-California looduses (Mount Shasta jalamil) esinev majavammi varieteet, mis on rohkem levinud looduses ja ei kasva edukalt maja konstruktsioonidel. Kosmopoliitse levikuga agressiivne "Domesticus" varieteet on aga tüüpiline majakahjur, mis on pärit arvatavasti Kesk-Aasiast. "Domesticuse" varieteedi DNA proovid erinevatest maailmajagudest näitavad ka seda, et liigi sees on väga väikene varieerumine, mis viitab hiljutisele kiirele levikule inimeste vahendusel.[8][9]
Majavamm kasvab peamiselt sisetingimustes, niiskel puidul. Optimaalne kasvutemperatuur on 18–20 °C ja ellu suudab jääda temperatuurivahemikus −2...+28 °C. Soojust seen ei talu ja seetõttu pole ta ka troopikas levinud. Valguse ja hapniku olemasolu kiirendab seene kasvu, kuid ei ole teada kui palju. Kasvusubstraadi (puidu) niiskusprotsent on ideaalsetes tingimustes 20–30% (kuid mitte üle 55%), suudab kasvada ka väikesema veesisaldusega puidul, transportides iseloomulike risomorfsete seeneväätide abil vett juurde. Seen vajab lisaks orgaanilistele ainetele ka anorgaanilisi, see on põhjus, miks võib majavamm ka levida üle krohvi, kipsplaadi, telliste või metalli. Optimaalsetes tingimustes võib S. lacrymans kasvada kuni 8 cm päevas. Looduses kasvab ta jahedamas niiskes kliimas, peamiselt okasmetsades langenud puutüvedel ja maapinnal, kuid spetsiifiliste vajaduste tõttu kasvab välitingimustes harva. Eestis teda metsikult ei leia.[4][6]
Niiskus, õhu liikumine, puhtus ja ehitusmaterjalide kvaliteet on olulised tingimused, mida tuleb jälgida maja ehitamisel. Ebasoodsates tingimustes võivad eosed olla pikka aega idanemata. Tihti on seene vohamise põhjuseks veeavarii, lekkiv katus või katkised veerennid. Teiseks levinud põhjuseks Eesti kliimas on vee kondenseerumine ehitusmaterjalide pinnale, tihti keldrite seinte pinnal või pakettakende raamide ümbruses. Kolmandaks suurendab õhuniiskust elanike tegevusest tekkiv niiskus, näiteks pidev riiete kuivatamine umbses ruumis või vannitoa aur. Kogunenud mustus on samuti riski suurendavaks faktoriks, kogunenud eosed ja orgaanilised ained on heaks kasvupinnaks kõigile eluvormidele. Kipsplaadi kasutus niisketes tubades on eriti soodsaks kasvupinnaks majavammile – seen saab sealt palju vajalikke mineraalaineid ja niiske kipsplaat on piisavalt pehme, et seeneniidistik saaks sealt kergelt läbi kasvada. Lisaks veel on kipsplaadi kattepind tavaliselt tselluloosirikkast materjalist.[4][10][11]
Kolm liini majavammi on sekveneeritud, kaks neist majavamm ja üks "Shastensis" varieteedist. S. lacrymans S7.9 (v2.0) genoomi pikkus on 42.73 Mbp ja eeldatavalt 12789 geeni. S. lacrymans S7.3 (v2.0) genoom sisaldab 47 Mbp ja 14495 geeni. "Shastensis" varieteedi genoom SHA21-2 (v1.0) sisaldab 45.98 Mbp ja 13805 geeni.[12]
Parasvöötme kliimas asuvad puitmajad ja keldrid on majavammile täiuslikuks kasvukeskkonnaks jaheduse, niiskuse ja stabiilsete olude tõttu. Kiire kasv, kerge eoseline levik ja konkurentide puudumine teevad majavammist kõige suurema puitkonstruktsioonide kahjustaja maailmas.[11]
Majavamm on kuiva pruunmädaniku tekitaja ehk ta lagundab puidust tselluloosi ja hemitselluloosi. Hemitselluloosi lagundamisel tekib vesinikperoksiid H2O2, mis aitab lõhkuda tselluloosi. Vesinikperoksiid imbub ka hüüfidest kaugemale ja põhjustab lagunemist kogu materjalis, mitte ainult seene vahetus läheduses. Tselluloos on puidu peamine strukturaalne aine, moodustades koos hemitselluloosiga kuivmassist ligi poole. Pruunmädaniku tagajärjel kaob ära puidust peamine strukturaalne tugiaine ja konstruktsioonina ei suuda enam puutalad kanda raskusi. Sellest tuleb ka pruunmädaniku nimetus – kergesti lagunevast pruuni värvi kuubikulisest puidupurust, mis jääb peale tselluloosi lagundamist alles (peamiselt ligniini ja teiste ainete kogu).[13]
Nagu kõik seened, levitab S.lacrymans ka hulganisti spoore ja tema keha ei piirdu ainult nähtava viljakehaga, vaid sisaldab ka tunduvalt suuremat krüptilist seenevõrgustikku puidu sees. Need omadused teevad majavammi tõrjumise ehitistest keeruliseks, hallitanud puidutüki välja lõikamisest alati ei piisa. Seene eemaldamiseks kasutatakse mitut viisi:
Hiljutised uuringud on näidanud, et maaseen Trichoderma on võimeline peatama majavammi leviku. Küll aga pole kindel Trichoderma efektiivsus majavammi hävitamisel.[14]
Enne tõrjet aga on soovitatav ennetada majavammi levikut niiskuse kogunemise vältimise, piisava õhutamise ja veetõkete kasutamisega. Üldised puidukaitsevahendid ei ole efektiivsed hallitusseente tõrjeks, selleks tuleb kasutada spetsiaalseid fungitsiide.[11]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.