regulaarselt esinev muutus teadvuses, mis pakub organismile aega taastumiseks From Wikipedia, the free encyclopedia
Uni on regulaarselt esinev muutus teadvuses, milles väheneb kontakt ümbritsevaga.[1] Magades taastub kesknärvisüsteemi, immuunsüsteemi, lihaskonna ja skeleti töövõime.[2] Und eristab ärkvelolekust vähenenud võime reageerida stiimulitele: magades küll töötavad kõik meeled, kuid talamus on blokeeritud, mistõttu ei jõua meelte kaudu vastuvõetavad signaalid teadvusse.
 |
See artikkel räägib unest; etruski jumalanna kohta vaata artiklit Uni (jumalanna). |
Uni jaotub kaheks põhifaasiks: NREM (non-REM) ja REM (Rapid Eye Movement ehk kiire silmade liikumine). Lisaks jaguneb uni 90-minutistesse korduvatesse tsüklitesse.
Kuna aju elektriline aktiivsus muutub une ajal pidevalt, on unetsükkel jagatud viieks staadiumiks. Esimesed neli staadiumi moodustab NREM-uni ning viimase täidab REM-uni, kusjuures REM-une osakaal kasvab öö edenedes. Iga osa unest on organismi talitluse seisukohalt vajalik ning evolutsiooniliselt väga täpselt välja kujunenud.[3]
NREM-uni jaguneb kergeks (staadiumid 1–2) ja sügavaks uneks (staadiumid 3–4), kusjuures sügavus on defineeritud selle kaudu, kui raske on inimest üles äratada. NREM-unes eemaldatakse unevõllide abil ebavajalikud sünapsid ning kinnistatakse päeva jooksul tekkinud mälestused ja faktid pikaajalisse mällu.[4] Isegi tunniajalised uinakud päeval võivad mälu puhastada ja mäluprotsesse soodustada.[5]
REM-und nimetatakse ka paradoksaalseks uneks, sest kuigi keha magab, näib aju olevat ärkvel. Ajulained sarnanevad ärkvelolekuga ning silmad liiguvad kiiresti eri suundades. Paradoksaalse une ajal on keha täiesti lõtv ehk paralüüsis ning töötavad ainult eluks vajalikud elundid. Lõtvus on vajalik selleks, et unenägudes toimuv ei kanduks üle inimese kehaliigutustes. Kuigi mõttetegevus eksisteerib mingil määral kõigis unestaadiumides, on REM-uni see, kus leiavad aset unenäod. REM-unes tugevdatakse sünapse ning seotakse uut infot ja õpitut juba olemasolevate kogemustega.[6]
Iga ärkvel oldud hetkega suureneb adenosiini kogus ajus, tõstes seeläbi unesurvet ehk tungi magada. Adenosiini lagundamiseks kulub öösiti ligikaudu 8 tundi, mistõttu ei jõua liiga vähe magades adenosiinikogus kehas piisavalt väheneda. Selle tulemusena on inimene järgmisel hommikul unisem ning õhtuks on adenosiinikogus tavapärasest suurem, põhjustades suuremat unisust ja unevõlga. Unisuse leevendamiseks levinult kasutatav kofeiin hõivab adenosiiniretseptorid ja blokeerib seeläbi unisuse signaali.[7] Kuna kofeiini poolestusaeg kehas on 5–7 tundi, pole pärast lõunat soovitatav kofeiiniga jooke tarbida, sest see raskendab uinumist ja vähendab une sügavust.
Ööpäevane rütm ehk tsirkaadrütm on justkui sisemine kell, mis reguleerib kindlate ajavahemike tagant ärkvelolekut ja unisust. Kõige tugevam päevane energialangus on ligikaudu kell 13.00, mistõttu on inimesed sel ajal sageli unised. Ööpäevase rütmiga on seotud ka ajavahestress – füsioloogiline seisund, mida põhjustab ajavööndite vahetus reisimisel. Päeva pikkuse muutuse tõttu on inimese loomulik ööpäevane rütm häiritud.
Une algust ja lõppu aitab reguleerida käbikeha toodetav hormoon melatoniin. Õhtul toob hämarus kaasa melatoniini tootmise kasvu. Öösel melatoniini kontsentratsioon kehas väheneb ning hommikune päikesevalgus signaliseerib tootmise lõpetamist, millele järgneb üles ärkamine. Melatoniini tootmise tõusu ja langust ning ööpäevast rütmi reguleerib suprakiasmaatiline tuum.[8]
Unenägude ajal luuakse ajus absurdseid ühendusi, üritades päeval kogetud sündmusi omavahel siduda. Unenäod leiavad aset REM-une ajal, kuid nende nägemise põhjus pole kindlalt teada.
Unenäod peegeldavad magaja argipäeva, mõtteid ja muresid ning on seotud pigem negatiivsete kui positiivsete emotsioonidega. Inimesed unustavad umbes 95% unenägudest, sest mällu talletamine vajab keemilisi protsesse, mis une ajal ei tööta.[9] Mõned inimesed suudavad aga oma unenägusid kontrollida, olles teadlikud, et näevad und. See tähendab, et nad on suutelised kontrollima kõike unes toimuvat, sealhulgas sooritada füüsiliselt võimatuid asju.[10] Sellist unenägu nimetatakse kirkaks unenäoks.
Unenägude nägemine võib parandada emotsionaalseid haavu. Kuna REM-unes on noradrenaliini tase kehas madal, aitab neurokeemiliselt turvalisemas keskkonnas negatiivse kogemuse uuesti läbielamine pehmendada selle mõju intensiivsust. On näidatud, et magamine võib sel viisil ravida posttraumaatilist stressihäiret.[11] REM-uni ja unenägude nägemine innustavad loovust ja parendavad probleemilahendusoskusi.[12]
Masinõppe algoritmide abil on võimalik ajuaktiivsuse mustreid uurides ära arvata katseisiku unenäo peamine sisu.[9][13]
Unevajadus on individuaalne, kuid The National Sleep Foundation on avaldanud soovitusliku uneaja pikkuse vastavalt vanusele.[14] Üldiselt vajab inimene seda vähem und, mida vanemaks ta saab, ning täiskasvanuks saades unevajadus enam oluliselt ei vähene.
Kuna unevajadus erineb indiviiditi, on inimese tunnetuslik heaolu tugevamalt seotud nii une kvaliteedi kui ka kvantiteediga.[15] Unekvaliteeti kujundavad uinumiseks kuluv aeg ja öösel üles ärgatud kordade arv. Tunnetuslik unekvaliteet ilmneb ärgates, kui inimene tunneb end puhanuna või mitte.
| Vanus | Unevajadus |
|---|---|
| 0–3 kuud | 14–17 tundi |
| 4–11 kuud | 12–15 tundi |
| 1–2 aastat | 11–14 tundi |
| 3–5 aastat | 10–13 tundi |
| 6–13 aastat | 9–11 tundi |
| 14–17 aastat | 8–10 tundi |
| 18–64 aastat | 7–9 tundi |
| 65 aastat ja vanem | 7–8 tundi |
Vähene uni põhjustab nii lühiajalisi kui ka pikaajalisi probleeme ning võib kaasa aidata mitmesuguste haiguste väljakujunemisele. Ebapiisava unega võivad kaasneda:
Puudulik uni on eriti suur probleem noorte seas. Õpilastest saavad ainult 8–15% piisavalt magada.[27][28] Tõenäoline põhjus on see, et teismeeas nihkub ööpäevane unerütm edasi, mistõttu tekib noortel unisus alles kell 23.00–01.00. Nihke tõttu on raskendatud varane uinumine ja ärkamine. Kuna teismeiga on inimese elus kõige vastuvõtlikum aeg psüühikahäiretele, nagu depressioon, skisofreenia ja suitsiidikäitumine, võib teismelise unedefitsiit mõjutada tugevalt tema vaimset heaolu.[29]
Vanurid magavad vähem kui keskmine täiskasvanu. Kuna inimese unevajadus kõrges vanuses palju ei vähene, on ebapiisav uni kõrges eas suur probleem.[30] Unedefitsiiti on vanemate inimeste hulgas seostatud suurema vähiriskiga.[31]
20-tunnine magamata olemine on soorituse halvenemise poolest võrdväärne 0,1-protsendilise alkoholijoobega.[32]
Unehäire ehk somnipaatia on inimese või looma unerütmi häire. Unehäired jaotatakse düssomniateks ja parasomniateks. Düssomniad on peamiselt psühhogeensed häired, mille korral on häiritud une kestus, kvaliteet ja aeg. Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised nähtused.[33]
Düssomniate alla kuuluvad:
Parasomniate alla kuuluvad:
Muud häired: narkolepsia, katapleksia, rahutute jalgade sündroom, Kleine-Levini sündroom, ajavahestress, bruksism.
Suur osa unehäiretest on ravitavad. Kui uneprobleemidele piisavalt vara tähelepanu pöörata, on neist võimalik uneharjumusi muutes vabaneda, kuid probleemi süvenedes võib vaja minna professionaalset abi. Samuti saab paljudest düssomniatest vabaneda elustiilimuutustega: vähendades stressi, vastutusrikkaid ülesandeid ning kofeiini ja tubaka tarbimist. Olulised on ka regulaarne uneaeg, füüsiline treening ja tervislik toitumine.[3]
Meditsiinilised ravivõimalused unehäirete korral:[33]
Lisaks on avastatud väljaspool aju asuv geen ARNTL, mis kontrollib puuduliku unega toimetulekut: geeni taseme suurendamine unedefitsiidis hiirte skeletilihastes muutis nad vähem uniseks.[34] See avastus võib aidata ravida unehäirete all kannatavaid inimesi ilma aju mõjutavate rahustiteta.
Inimesele on evolutsiooniliselt olnud loomulik kahefaasiline uni: öösel 7–8 tundi ja pärastlõunal pool tundi kuni tund kestev uinak. Tõenäoliselt muutus inimese uni ühefaasiliseks elektri laia leviku tõttu tööstusajastu algusel. See-eest on tänapäevalgi piirkondi ja hõime, kus magatakse kahefaasiliselt (nn siesta).
Homo sapiens magab keskmiselt ööpäevas 8 tundi (millest 20–25% moodustab REM-uni), samas kui teised primaadid magavad 10–15 tundi (millest 9% on REM). Inimese sotsiaal-kultuurilist komplekssust võis kujundada just REM-uni, sest see aitab olla ratsionaalsem ja oma emotsioone paremini reguleerida.[3]
Seda, kui hästi või halvasti inimesed magavad, on aja jooksul muutnud peamiselt 5 tegurit: kofeiin, alkohol, reguleeritud temperatuur, elektrivalgus ja kindel tööleminekuaeg.[3]
Unes õppimine on kiirelt arenev ja uuritav valdkond. Kasutades taasaktiveerimist (näiteks ärkvelolekul mälu treenides kindla heli mängimine ja sama heli taasmängimine öösel), on võimalik mõjutada, mida ja kui palju õpitakse, seega peaks unes olema võimalik omandada infot ja õppida keeli.[9]
.jpg)
Uni võib kaasa aidata ajukahjustuse all kannatanud patsientide motoorika taastumisele.[35]
Teadaolevalt magab iga loomaliik maailmas.[36] Liikidevahelist uneerinevust iseloomustavad neli muutujat: uneaja pikkus, unestaadiumid, magamise viis ja eriolukorrad.
Enamik loomaliike magab ööpäevas 4–18 tundi, mis on küllaltki suur varieeruvus. Imetajatest magab kõige rohkem üks nahkhiireliik (19 tundi) ja kõige vähem aafrika elevant (3 tundi). Teadusel pole täpset seletust, miks mõni loom nii vähe ja mõni nii palju magab, kuid on leitud nõrk seos uneaja suurema vajaduse ja närvisüsteemi suurema keerukuse vahel.[3]
REM-uni esineb kõigil imetajatel, kuid mitte putukatel ja kaladel. Vaalalised magavad ainult ühe ajupoolkeraga korraga, sest neil on vaja vahetpidamata ujuda. Ka inimesel esineb midagi sarnast: võõras kohas magades on esimesel ööl üks ajupoolkera natuke kergemas unes kui tavaliselt.[37]
Mõned linnuliigid, näiteks valgekiird-sidrik, ei maga järjest päevade kaupa. Põhjuseks on rändeperiood: ookeani ületades on vaja kaua peatumata lennata. Mõned rändlinnud aga suudavad ka lennates magada, seda kas ühe või mõlema ajupoolkeraga korraga.[38] Parves magavaid linde uurides on leitud, et parve äärtes paiknevad linnud magavad ühe ajupoolkeraga korraga, hoides ühe silmaga vahti võimalike röövloomade eest.[39]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
