Léon Bakst

Léon Bakst (vene keeles Лев Самойлович Бакст Lev Samoilovitš Bakst; sünninimi Лейб-Хаим Израилевич Розенберг; 8. veebruar (vkj 27. jaanuar) 1866 Hrodna, Hrodna kubermang – 27. detsember 1924 Rueil-Malmaison, Hauts-de-Seine'i departemang) oli juudi rahvusest Vene ja Prantsuse maalikunstnik, stsenograaf ja illustraator.

Lev Rozenberg õppis vabakuulajana Keiserlikus Kunstide Akadeemias.^[1] 1889. aastal osales ta oma teostega kunstinäitusel. Näituse eel võttis endale pseudonüümiks Bakst (1903. aastal ka perekonnanimeks). Pariisis täiendas end maalikunstnike Jean-Léon Gérôme'i ja Albert Edelfelti juures. Maalimise kõrvalt tegi ta ka raamatuillustratsioone ja teatridekoratsioone.

Bakst läks teatriajalukku Sergei Djagilevi balletitrupi Ballets Russes lavastuste "Kleopatra" (1909); "Karneval", "Šeherezade" ja "Tulilind" (1910); "Narcissus" ja "Le Spectre de la rose" (1911), "Fauni pärastlõuna" ning "Daphnis ja Chloé" (1912) lavastuskunstnikuna. Tema loodud dekoratsioonid ja kostüümid tekitasid tõelist furoori ning avaldasid mõju ka moemaailmale.^[2] Baksti stiliseeringud, iidsete ja idamaiste motiivide loov ümbermõtestamine lõi Euroopas moe turbanitele, kottpükstele, kimonotele ning pärsia tikanditele ja ornamentikale.^[3]^[4]^[4]