From Wikipedia, the free encyclopedia
Lennuk oli Venemaa keisririigis ehitatud Izjaslav-klassi hävitaja (miiniristleja) algse nimega Avtroil (vene keeles Эскадренный миноносец "Автроил"), mis teenis hiljem Nõukogude Venemaa mereväe Balti laevastikus, Eesti merejõududes ja Peruu mereväes. Seda peetakse läbi aegade tugevaima lahinguvõimega Eesti sõjalaevaks.
 Lennuk Eesti Merejõududes | |
| Teenistuskäik | |
|---|---|
 Venemaa keisririik | |
| Nimi | Avtroil (Автроил) |
| Ehitaja | Bekkeri laevatehas |
| Kiil pandud | 27. oktoober 1913 |
| Vette lastud | 31. detsember 1914 |
| Teenistuses alates | 30. juuni 1917 |
| Teenistuse lõpp | 25. oktoober 1917 |
| Teenistuskäik | |
 Vene SFNV | |
| Nimi | Avtroil |
| Teenistuses alates | 25. oktoober 1917 |
| Teenistuse lõpp | 27. detsember 1918 |
| Saatus | Vangistati Briti laevastiku poolt ja anti Eesti mereväele |
| Teenistuskäik | |
 Eesti | |
| Nimi | Lennuk |
| Teenistuses alates | 2. jaanuar 1919 |
| Teenistuse lõpp | 30. juuni 1933 |
| Saatus | Müüdi |
| Staatus | lipulaev |
| Teenistuskäik | |
 Peruu | |
| Nimi | Almirante Guise |
| Teenistuses alates | 1933 |
| Teenistuse lõpp | 1947 |
| Saatus | Lammutati |
| Laeva üldandmed | |
| Klass ja tüüp | Izjaslav |
| Veeväljasurve | 1390–1460 t |
| Pikkus | 107 m |
| Laius | 9,52 m |
| Süvis | 4,1 m |
| Sõsarlaevad | kokku 5 |
| Peamasinad | 2 auruturbiini koguvõimsusega 32 700 hj |
| Käiturid | 2 sõukruvi |
| Mastide arv | 2 |
| Kiirus | 32 sõlme |
| Sõidukaugus | 1880 miili kiirusel 21 sõlme |
| Meeskond | 150 |
| Relvastus | 5 × 102 mm kahurit, 1 × 76 mm õhutõrjekahur, 3 × 3 457 mm torpeedoaparaati, 2 kuulipildujat, 80 meremiini |
Avtroil ehitati Tallinnas Bekkeri laevatehases aastail 1915–1917.
1917. aasta septembris-oktoobris osales Moonsundi operatsioonis, mille käigus sai kolm 88 mm mürsu tabamust.
Laev läks nõukogude võimu poole üle 25. oktoobril 1917.
1918. aastal asus Helsingisse ja sama aasta kevadel osales Jääretkes ning jõudis Kroonlinna. 1918. aasta novembris määrati lahingukõlbliku laevana Balti Laevastiku tegevsalga koosseisu. Novembris-detsembris veeskas miinitõkkeid Kroonlinna lähistel.
1918. aasta 24. detsembril määrati Avtroil eriotstarbelisse laevade gruppi ja saadeti 26. detsembril Tallinna alla luurele, et otsida miiniristlejat Spartak, mis oli sinna suundunud eelmisel päeval. 27. detsembril jõudis Tallinna madala rajooni Naissaarest kirdes. Tallinnast sõitsid Avtroilile ootamatult vastu Inglise 2 kergeristlejat ja 4 hävitajat. Avtroli püüdis nende eest põgeneda, kuid Mohni saare joonel jõudsid Inglise laevad talle järele. Avtroil langes kiiremate jälitajate kätte vangi, kusjuures ei tulistanud enesekaitseks ainsatki lasku. Laev viidi seejärel Tallinna ja anti üle Eesti Merejõududele.
Eesti merejõududes oli laev alates 2. jaanuarist 1919, kus sai nimeks Lennuk. Nime sai laev Friedrich Reinhold Kreutzwaldi eepose peategelase Kalevipoja laeva järgi.
Lennuki esimene kapten Eesti lipu all oli leitnant Georg Veigelin, hiljem juunist 1919 leitnant Artur Eduard Reisberg[1]. Laeva ohvitserkonda kuulusid; kapten Veigelin, vanemohvitser Peeter Kask, vanem suurtükiohvitser kapten von Knüpfer, noorem suurtükiohvitser leitnant Afanasjev, vanem navigatsiooniohvitser, kaubalaeva tüürimees Artur Eduard Reisberg, noorem navigatsiooniohvitser kapten Hermann von Salza, vanem miini- ja raadioohvitser leitnant Matussevitš, noorem mitšman Tomingas, vanem mehaanik leitnant Fomin, noorem mehaanik Strobel.
Vabadussõja ajal kasutati laeva nii maavägede lahingute toetamisel, luureülesannetel kui ka meremiiniväljade paigaldamisel. Oli sageli admiral Johan Pitka lipulaev ja staabilaev.
1919. aastal osales Lennuk dessantides Soome lahel:
Halli Hobuse patareist lastud 120 mm mürsk langes 14. oktoobril 1919 Lennuki ahtrile nii lähedale, et põrutas mageveetankid lekkima. Teistel andmetel lükkas admiral Johan Pitka ootamatult sillal masinatelegraafi täiskäigule ja kiirendusest sügavamale vette vajunud ahter puutus vastu madalat merepõhja. See oli Lennukile kõige ohtlikum hetk Vabadussõjas.
Landesveeri sõjas toetas Lennuk suurtükitulega maavägede edasitungi, võitles Daugava jõel Magnusholmi ja teiste Riiat kaitsvate rannapatareidega 1. juulil 1919. Kaitses koos Vambolaga Lembitu sisenemist Daugava jõkke 2. juulil 1919.
Miiniristlejate ülalpidamine ja töökorras hoidmine osutus rahuajal Eesti riigile üsna kulukaks. Lisaks kippusid Esimese maailmasõja eelõhtul projekteeritud laevad võrreldes sõjatehnika arenguga tasapisi moraalselt vananema. Lennuk müüdigi koos sama tüüpi Vambolaga 1933. aastal Peruule ja sai uueks nimeks Almirante Guise (Martín Guise auks).
Müügitehingu kohta kirjutas Peruu ajaleht La Cronica:
10. novembril 1934 olevat Tallinnas (endine Reval) kindral-prokuröri algatusel kokku tulnud poliitikamehi, kõrgemaid kaitseväelasi ja mereväe juhte, eesotsas vabariigi valitsusega, kokku 500 inimest, et arutada sõjalaevade "Lennu" (!) ja "Kuambula" (!) müügilugu. Raha järele olevat haaranud kindralid, admiralid, ministrid ja vaheltkauplejad, eriti Augusto Kerem (!) ja Towlingen Torwand (!). Eesti rahvas pidanud laevade müüki isamaa äraandmiseks, mispärast nõutavat süüdlastele surmanuhtlust, mis saavat arvatavasti teostatud. Tõenäoliselt oleks tarvitusele tulnud presidendi antud dekreedi alusel määratav surmanuhtlus, millist moodust mujal maailmas ei tunta. Ajalehes avaldati kaastunnet Eestile, kuna siin polevat valitsusel valida küllaldaselt ausaid mehi riigi juhtideks[2].
Tegelikult toimus laevade müügiga seotud kohtuprotsess tavalises korras. Kohtualused Juhan Tõrvand ja August Kerem mõisteti õigeks.
Almirante Guise teenis Peruus veel kuni 1947. aastani. Pärast teenimist anti see vanarauaks.[3]
Almirante Guise on kujutatud Peruu 1984. aasta 250-solisel postmargil[4].
Izjaslav-klassi laevu peeti väga õnnestunuks. Lennukil oli viis 102 mm / L60 kahurit, mille laskekaugus oli 13 km. Laevale paigaldati pärast ehitamist õhutõrjeks algul 63 mm kahur, seejärel 75 mm Lenderi mudeli kahur. Teki keskosas asusid kolm 3-torulist torpeedoaparaati.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
