Eesti kirjanik, kriitik ja tõlkija From Wikipedia, the free encyclopedia
Kätlin Kaldmaa (sündinud 30. augustil[1] 1970[2]) on eesti proosakirjanik, luuletaja, tõlkija ja kirjanduskriitik.
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2020) |
Alates 2010. aastast on Kaldmaa Eesti PENi president. 2016. aastal valiti ta PEN Internationali välissekretäriks[3].
Kätlin Kaldmaa sündis zootehnikute peres. Kasvas Voorel Jõgevamaal neljalapselise pere teise lapsena. Raamatutel on olnud oluline roll juba lapsepõlvest saati, mil nende lugemine ja kirjutamine kujunes Kaldmaa lemmiktegevuseks[4][5]. 18-aastaselt kolis Tartusse[6], kus õppis eesti filoloogiat Tartu Ülikoolis[7]. Hiljem Tallinnas lõpetas Tallinna Ülikooli inglise filoloogia erialal.
Aastatel 1999–2006 töötas Kaldmaa tegevjuhina teletõlkeettevõttes SDI Media Estonia. 2006–2010 töötas Eesti Päevalehes kultuuritoimetuse juhataja, kirjanduslisa Arkaadia toimetaja ja kirjastajana. Aastatel 2009–2011 tegutses raamatuajakirja Lugu peatoimetajana. Eesti PENi taasasutamisel 3. veebruaril 2010 valiti ta selle juhatuse liikmeks ning sellest saadik on ta Eesti PENi president. Aastatel 2010–2016 töötas ta Eesti Lastekirjanduse Keskuses välissuhete juhina[5]. Alates 2016. aastast on ta vabakutseline proosakirjanik ja tõlkijana. Ta korraldab kirjandusüritusi. 28. septembril 2016 valiti ta PEN Internationali 82. kongressil Ourenses PEN Internationali välissekretäriks [3].
Kaldmaal on ilmunud luulekogusid, lasteraamatuid, proosateoseid ja hulganisti muid kirjutisi, muu hulgas ka koos Anni Kalmuga koostatud 5. ja 6. klassi kirjanduse õpikud ja töövihikud. Tema loomingu läbivateks tunnusteks on maagiline realism, mängud keele ja vormiga ning terav, kriitiline inimeseks olemise erinevate tahkude uurimine. Ta lahkab julgelt ja ausalt teemasid nagu surm, valu, armastus, üleskasvamine ja perekond. Mitmete teoste puhul on tajutav sotsiaalkriitiline aspekt ja feministlik mõõde. Luule ja proosa ei ole Kaldmaa teostes rangelt eristatud žanrid, vaid üksteist toetavad ja läbipõimunud kirjutamis- ja mõtteviisid[4][6][8][9][10]. Kaldmaa on öelnud, et tema luuletused sünnivad tihti mõtetest, mis jäävad teda närima, mõtetest, mis otsivad vormi ja võimalust saada väljendatuks sõnas[4][8].
Kirjandusmaailmas alustas tõlkijana, olles võõrkeeltes valdavalt iseõppija[5]. Kaldmaa jaoks on tõlkimine ja teiste tõlkijatega koos töötamine inspireeriv tegevus, parim loomingulise kirjutamise treening[5][8]. Ta on eesti keelde tõlkinud üle 70 teose inglise, soome ja hispaania keelest. Tema enda luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse: araabia, jaapani, korea, läti, islandi ja galeegi keelde. Sealjuures on Kaldmaa "Lugu Keegi Eikellegitütre isast" esimene eesti lasteraamat, mis on tõlgitud islandi keelde, ning ühtlasi esimene raamat, mis tõlgiti otse eesti keelest islandi keelde [11].
Luuledebüüdi tegi pseudonüümi Kätlin Kätlin all koos teiste noorte autoritega 1996. aastal[4]. Esimene proosateos oli 2010. aastal ilmunud lasteraamat "Neli last ja Murka", enne seda kirjutas peamiselt novelle. Raamat põhineb osaliselt lapsepõlvemälestustel[5]. Nõukogude ajal kolhoosis üleskasvamise mälestused on jõudnud ka teistesse teostesse, näiteks lasteraamatusse "Halb tüdruk on jumala hea olla"[4] ja autobiograafilisse teosesse "Kaks armastuslugu".
Esikromaan "Islandil ei ole liblikaid" on lugu ühe Islandi rannaküla pere naiste elust 20. sajandi jooksul. Romaan moodustab kontseptuaalse terviku luulekogu "Armastuse geograafia" ja lasteraamatuga "Lugu Keegi Eikellegitütre isast". Kõik kolm on inspireeritud Islandist ja osaliselt seal ka kirjutatud[4][10].
Kaldmaa raamatutes on sageli teksti sisu ja välimus omavahel tihedalt seotud, moodustades tähendusliku terviku. Koostöös illustraatorite ja disaineritega on Kaldmaa teosed kujunduslikult läbi mõeldud, üheks sagedaseks koostööpartneriks on tunnustatud kujundaja Angelika Schneider[6], kes on kujundanud näiteks raamatud "Halb tüdruk on jumala hea olla", "Väike terav nuga" ja "Islandil ei ole liblikaid". Viimane valiti 2013. aastal 25 kauneima Eesti raamatu[12] sekka, "Väike terav nuga" 2014. aastal[13]. Mai Greppi kujundatud ja Marge Nelgi illustreeritud "Lugu keegi eikellegitütre isast" sai sama tunnustuse osaks 2012. aastal.[14]
Kätlin Kaldmaa tütar Hanneleele Kaldmaa kirjutab, luuletab ja tõlgib.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.