Kirjanduskriitika

Kirjanduskriitika (kriitika; kreeka keeles κριτική kritikē) on (ilu)kirjandust analüüsiv, tõlgendav ja hindav kirjandusteaduse haru, samuti kirjandust käsitlevad arvustused, mis tänapäeval ilmuvad peamiselt ajakirjanduses^[1]. Kõige sagedamini peetakse selle all silmas värskelt ilmunud raamatute arvustamist meedias, kuid kirjanduskriitika hõlmab ühtviisi nii teaduslikke kui ka populaarseid, laiale lugejaskonnale suunatud käsitlusi, ning võib ilmuda ka eraldi raamatutes, erialaväljaannetes või veebilehtedel. Analüüsides, üldistades ja väärtustades kujundab kirjanduskriitika avalikkuse hoiakuid autorite, teoste ja kirjanduse suundumuste suhtes. Nii mõjutab ja suunab kirjanduskriitika kirjanduse arengut. Kirjanduskriitika kriitilisuse all mõeldakse teose puudujääkide esiletoomist kriitiku enda või mingi muu ideaali seisukohalt, kuid sellel võib olla ka laiem ühiskondlik, kultuuriline ja esteetiline tähendus.

Funktsioneerimine

Kirjanduskriitikas nähtuvad kriitiku esteetilised ja ühiskondlikud kogemused, tema suhtumine kultuuritraditsiooni, teaduse saavutustesse ja valitsevasse kunstisituatsiooni. Oma aja arusaamade ja tõekspidamiste väljendajana on kirjanduskriitika paljus aluseks ja eelmaterjaliks kirjandusteaduslikule uurimistööle, kuid ka ühiskondliku mõtte arengule laiemalt.

Oma vaatlustes võib kirjanduskriitika olla suunatud teosele (näiteks arvustus) või ka kirjandusprotsessile (näiteks aastaülevaade). Enamasti reageerib kirjanduskriitika teoste ilmumisele kiiresti ja on värskelt ilmunud kirjanduse (uudisteoste) esmatõlgendaja (nn päevakriitika). Kirjanduskriitika on traditsiooniliselt suunatud oma kaasajale. kuid leidub ka selliseid kirjanduskriitilisi kirjutisi, mis vaatlevad minevikus ilmunud teoseid (nn retroretsensioond).

Kirjanduskriitika võib olla teadusliku või esseistliku kallakuga, tihtipeale leidub kirjanduskriitilistes kirjutistes üheaegselt nii kunsti kui ka teaduse elemente. Oma arvamustele võidakse põhjendusi otsida väljastpoolt teost (sageli teadusest või avalikust arvamusest), kuid ka piirduda teose enda lähema vaatlusega (close reading) või lähtuda muljest (impressionistlik kriitika).

Kriitik

Kirjanduskriitikaga tegelejaid nimetatakse kirjanduskriitikuteks või ka lihtsalt kriitikuteks. Vana-Kreekas mõisteti kriitiku all hea eristus- ja otsustusvõimega inimest. Tänapäeval kuuluvad kirjanduskriitikaga tegelejate ringi nii vastava haridusega spetsialistid kui ka kirjanikud, ajakirjanikud, teadlased (kirjandusteadlased, sotsioloogid) jt. Arvamusi kirjanduse kohta avaldab ka lugejate lai ring (arutelud raamatukogudes, netikommentaarid).

Žanrid ja vormid

Kirjanduskriitika levinud žanrid on arvustus ehk retsensioon, essee, artikkel, ülevaade; vahel loetakse nende hulka ka hinnangutega täiendatud annotatsiooni. Kirjanduskriitilist arvamust võidakse väljendada ka humoreski, följetoni, paroodia jm. vormis. Kirjutised koondatakse tihtipeale kriitikakogumikeks või isegi kriitikakogumike sarjadeks, mis sisaldavad eeskätt arvustusi ja aastaülevaateid, kuid leidub ka kirjanduskriitilisi monograafiaid. Kirjanduskriitikat avaldatakse enamasti kirjalikul kujul, kuid see võib olla ka suuline (raadio, televisioon, arutelud, esinemised, loengud).

Vaata ka

• Eesti kirjanduskriitikute loend
• uuskriitika
• ökokriitika

Viited

1. Kirjanduskriitika, EKSS

Kirjandus

• Matthew Arnold. "The Function of Criticism at the Present Time" (1864) Vaata raamatut: M. Arnold, The Function of Criticism at the Present Time.
• T. S. Eliot. "The Function of Criticism" (1923). Vaata raamatut: T. S. Eliot. Selected Essays. London, 1951.
• Northrop Frye. "The Function of Criticism at the Present Time" (1949). Vaata raamatut: Contemporary Literary Criticism: Literary and Cultural Studies. 3rd ed. Ed. by R. C. Davis, R. Schleifer. New York, 1994, lk 34–45
• Terry Eagleton. The Function of Criticism: From the Spectator to Poststructuralism. London, 1994.
• "Eesti kirjanduskriitika 1875–1900." Kommenteeritud tekstivalimik. Koostanud ja kommenteerinud Karl Taev ja Velli Verev. Tallinn, Eesti Raamat 1984
• Rein Veidemann. "Kriitikakunst: uurimus kriitika olemusest ja toimest." Tallinn, Avita 2000 ISBN 9985203364

Kogumikke ja sarju Eestis

• "Kirjandus kriitiku pilguga". Kogumike sari. Tallinn, Eesti Raamat 1962–1980. Koostanud Kalju Kääri. (Arvustused, aastaülevaated jm.)
• "Kirjanduse jaosmaa". Kogumike sari. Tallinn, Eesti Raamat 1976–1992. Koostanud Endel Mallene, bibliograafia: Vaime Kabur. (Kirjanduskriitilised kirjutised ja kirjanduselu kroonika)

Välislingid

• Practical criticism
• Karl August Hindrey, Kriitika, Looming, 1938 nr 4
• Heiti Talvik, Kirjanduslikust kriitikast, Looming, 1939 nr 7
• Janika Kronberg Parnass ja agoraa. Hajamärkmeid eesti kirjanduskriitikast 2013–2014 ERR 27.04.2015
• Jürgen Rooste Kirjanduskriitika allakäik ERR 30.04.2015
• Tiit Hennoste Avatud kriitika ülistus Sirp, 13.12.2019