Kuru mõis (saksa keeles Kurro) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal[1].
Mõisaomanikud
Mõis rajati 17. sajandil[2]. 1614. aastal läänistas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Harju-Viru õiguse järgi oma sõjakomissarile Adam Schrapferile (Schraffer) (surn. 1630) Raasiku mõisa asemel tühja Albu mõisa koos Reinevere vakusega päruseks, kuhu kuulusid Ambla, Vaoküla, Reinevere, Koigi, Kurbaküla, Kuru, Jootme, Tapa, Aavere külad - kokku 93 adramaad. Adam Schrapferi pärijad olid tema lesk Anna Hochgreve ja poeg Adam Johann Schrapfer (suri 1655), kes päris Albu mõisa koos ema poolt selle juurde omandatud 16 külaga. Adam Johann Schrapferi surma järel valdas valdusi tema lesk, Anna Elisabeth (1633–1680) kes müüs Kuru mõisa 1675. aastal Tuwe von Saltzale Lehtse mõisast. 1713. aastal pärandvara jagamise lepinguga läks Tuwe von Salza pärand, sealhulgas Lehtse, Kuru ja Idavere mõisad Philipp Johann von Salzale. 1716. aastal läks mõis üle Tuwe von Saltza väimehele, Agneta von Saltza mehele Reinhold von Dückerile ning tema alaealiste poegade Gustav Adolf ja Johann Ernsti eestkostjana haldas mõisu nende õe Ursula mees Otto Wilhelm von Ditmar. 1749. aastal sõlmitud pärandavara jagamise lepinguga sai Gustav Adolf von Dückeri (surn. 1737) pärandvara jagamisel tema lesk Maria Elisabeth von Krüdener ja tütar Hedwig Jacobine von Dücker said Kuigatsi mõisa, väärtusega 9500 albertustaalrit. Meeskohtunik Otto Wilhelm von Ditmar sai Kuru mõisa ja 3/4 adramaad Lehtse metsast.
1754. aastal loovutas Otto Wilhelm von Ditmar Kuru mõisa oma pojale Friedrich Adolph von Ditmarile. 1771. aastal müüs Friedrich Adolf von Ditmar Kuru mõisa koos Johannishof-i poomõisaga major Otto Gustav von Maydellile. 18. sajandi II poolel eraldati Kuru mõisast iseseisva mõisana Kaarli mõis.
1809. aasta pärandavara jagamise lepinguga oli Otto Gustav von Maydelli (surn 28.10.1794) pärija tema lesk Gertrud Karoline von Maydell, kes loovutas Kuru mõisa oma pojale Karl Gustav von Maydellile (1788–1857). Tolle surma järel olid pärijad tema lesk Marie Juliane von Maydell (sünd vabapreili Wolf) ja lapsed: Marie Juliane von Maydell, Mathilde Marie Elisabeth von Maydell, Marie Natalie von Maydell, Karl Otto Viktor von Maydell, Annette Eleonore von Maydell. Marie Juliane von Maydell loobus oma õigustest laste kasuks ning Kuru mõisa omanikuks sai Karl Otto Viktor von Maydell.
Parun Karl Otto Viktor von Maydell asutas Maydelli fideikomissi ja kuni 1917. aastani kuulusid Kuru mõisa alla ka Jootme mõis, Räsna mõis ja Uudeküla mõis ning hiljem lisandus Linnamäe mõis. 1901. aastal Karl Otto Viktor von Maydelli (surn. 21.09.1900) järel sai testamendijärgne pärijaks on tema õde Annette von Maydell, kellele kinnistati Kuru, Räsna, Jootme ja Uudeküla mõis. Annette Eleonore von Maydelli surma (17.02.1909) järel sai fideikomissi asutaja Karl Otto Viktor von Maydelli otseste järglaste puudumisel pärijaks tema lellepoja Julius von Maydelli poeg Otto Wilhelm Eduard von Maydell, kellele kinnistati Jootme, Räsna, Kuru ja Uudeküla mõis[3].
Enne maareformi 1919. aastal oli mõisa omanik parun Otto Wilhelm Eduard von Maydell.
Mõisahooned
Kuru mõisa suur puidust ühekorruseline peahoone on hävinenud, üksikud kõrvalhooned on varemeis või nõukogude aja perioodil ümber ehitatud. Mõisavalitsejamaja oli ühekorruseline krohvitud paekivist poolkelpkatusega hoone, esifassaadis oli lihtne paekivist eeskoda.
Peahoone ees oli suur väljak, loomalaudad, mis olid ehitatud samuti paekivist, moodustasid hooneteruudu. Omapärane oli historitsistliku iseloomuga kõrge paekivist kahe võimsa ja kõrge ümara nurgatorniga piirdemüür, mille tagumise nurgatorni ääres asus aednikumaja.
Viited
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
