Keskkonnaajaloo keskus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Keskkonnaajaloo keskus (KAJAK) on 2011. aastal asutatud Tallinna Ülikooli ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse teadusvõrgustik, mis edendab keskkonnaajaloo uurijate tegevust Eestis.
![Keskkonnaajaloo keskuse logo](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/55/KAJAK.jpg/220px-KAJAK.jpg)
Keskuse peamised uurimisteemad on toidukultuuri ajalugu, keskkonnaajalugu ja arheoloogia ning inimeste ja loomade vahelised suhted ajaloos.[1]
Keskus korraldab ettekandekoosolekuid, teaduskonverentse, seminare ja avalikke loenguid; edendab oma tegevusvaldkonnaga seotud doktoriõpet, bakalaureuse- ja magistriastme keskkonnaajaloo loengukursusi ja seminare; aitab avaldada uurimistulemusi ja allikmaterjale ning koordineerib keskkonnaajalugu tutvustavate teoste tõlkimist; osaleb rahvusvahelistes uurimisprojektides ja teeb koostööd teiste samalaadsete institutsioonidega välismaal. Keskuse rahastus on valdavalt projektipõhine.[1]
Keskus koosneb eelkõige Eestis tegutsevatest uurijatest, kes huvituvad keskkonna ja inimkultuuri koosmõjust ning nende vastastikusest toimest ajaloo vältel. Lisaks Tallinna Ülikooli ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse töötajatele kuuluvad KAJAK-i koosseisu partnerliikmetena teadlased paljudest Eesti teadusasutustest.[1]
2017. aasta alguse seisuga on KAJAK-il 40 liiget.[1]
Keskust juhib Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi teadur Kadri Tüür. Juhatusse kuuluvad Tallinna Ülikooli ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur Priit Raudkivi ja Rootsi kuningliku tehnikainstituudi (KTH) teadur Kati Lindström.[1]
2015. aastal septembris ilmus keskusel koostöös ajakirjaga Horisont keskkonnaajaloo erinumber.[2]