From Wikipedia, the free encyclopedia
Keriloomad ehk rotatoorid (Rotifera ehk Rotatoria) on kosmopoliitne alamate loomade hõimkond, kuhu kuuluvad mikroskoopilised pseudotsöloomiga loomad.
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Alamriik |
Pärishulkraksed Eumetazoa |
Ülemhõimkond |
Platyzoa |
Hõimkond |
Keriloomad Rotifera |
Keriloomade morfoloogia ja bioloogia on väga mitmekesine. Mageveekogudes, eriti eutroofsetes, moodustavad nad tihti suure osa zooplanktonist.
Enamik keriloomi on umbes 0,1–0,5 mm pikad ning elavad valdavalt mageveelistes või vähese soolsusega veekogudes.
Keriloomad võivad olla planktilised, aeglaselt substraadil liikuvad või sessiilsed ehk elavad substraadile kinnitunult. Keriloomad on virustajad ehk aktiivsed biofiltraatorid.
Keriloomade nimetus tuleb sellest, et nende peaotsas asub ripsmetest koosnev keriaparaat ehk mälumik, mille abil nad toiduosakesi suhu toimetavad ja mis neil vajadusel liikuda aitab.
Keriloomad võivad ellu jääda äärmuslikes tingimustes. Näiteks on õnnestunud elule äratada 24 tuhat aastat Siberi igikeltsas külmunud olekus veetnud keriloom.[1]
Esimesena kirjeldas neid 1696. aastal John Harris. Eesti keriloomi on põhjalikumalt uurinud Taavi Virro.
Võrtsjärves on registreeritud vähemalt 138 liiki keriloomi.[2] Eestis kokku elab kuni 500 liiki keriloomi.
Keriloomi on maailmas teada umbes 2030 liiki. Need jaotuvad kolme klassi.[3]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.