Juhan Vermet (kuni 1937. aastani Johannes Värnik, ka Johannes Vernik; 24. veebruar 1897 Antsla, Võrumaa – 5. aprill 1966 Linnamäe, Võrumaa) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).
| Juhan Vermet | |
|---|---|
| Hüüdnimi | Moltke |
| Sünniaeg |
24. veebruar 1897 Antsla, Võrumaa |
| Surmaaeg |
5. aprill 1966 Linnamäe, Võrumaa |
| Teenistus |
Venemaa Keiserlik armee Eesti sõjavägi NSV Liidu Punaarmee Suursaksa Riik |
| Juhtinud |
.svg){kind=small} 41. Kaitse Tagavarapataljon 2. Eesti Piirikaitserügement 47. Relva-SS Grenaderirügement |
| Sõjad/lahingud |
Teise maailmasõja Idarinne |
Juhan Vermet võitles Vabadussõjas pärast lühikest teenistust Venemaa keisririigi Vene Keiserlikus armees aastail 1916-1917. Ta lõpetas 1930. aastal Kõrgema Sõjakooli ja määrati 1935. aastal Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste alaliseks lektoriks. Seejärel sai ta 1939. aastal Sõjakooli ohvitserideklassi ülemaks ning ülendati 1940. aastal kolonelleitnandiks.
Pärast Eesti okupeerimist arvati Juhan Vermet ja teised Eesti sõjaväelased Punaarmeesse ja saadeti sõja alguses rindele. Ta andis end juulis 1941 sakslaste kätte vangi. Eestisse tagasi jõudnud, sai temast 1942. aastal Tartus asuva 41. Kaitse Tagavarapataljoni ülem.
Kui Punaarmee taas Eestile lähenes, määrati Juhan Vermet 2. piirikaitserügemendi ülemaks. Juhan Vermetil õnnestus koos rügemendi riismetega pääseda sügisel 1944. Saksamaale, kus eesti sõjaväelased koondati Neuhammeri 20. eesti diviisi 47. Relva-SS Grenaderirügemendi laagrisse. Veel enne seda oli tal õnnestunud aidata Tallinnast 22. septembril põgenema oma ja ka abikaasa õe pere, ta lahkus neist 24. septembril Kuressaares.
Pärast Saksamaa kapituleerumist asus Juhan Vermet otsima Saksamaa läänetsoonides oma perekonda, sest abikaasa Olga ja poeg Paul olid samuti Saksamaale pääsenud. Kuid Juhan Vermet sattus tookordses Prantsuse okupatsioonitsoonis Reinimaal Prantsusmaa võimude kätte, kes ta 1945. aastal Nõukogude Liidule välja andsid.[1]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
