James Webbi kosmoseteleskoop
kosmoseobservatoorium / From Wikipedia, the free encyclopedia
James Webbi kosmoseteleskoop (inglise keeles James Webb Space Telescope ehk JWST) on kosmoseobservatoorium, mida nimetatakse ka Hubble'i kosmoseteleskoobi ja Spitzeri kosmoseteleskoobi järglaseks.
Pealtvaates James Webbi kosmoseteleskoop (Päikesest kaugem külg) | |
Missiooni tüüp | kosmoseobservatoorium |
---|---|
Operaator |
NASA ESA CSA |
COSPAR ID | 2021-130A |
SATCAT | 50463 |
Kosmoseaparaadi omadused | |
Tootja |
Northrop Grumman Ball Aerospace |
Stardimass | 6 200 kilogrammi |
Mõõtmed | 20,197 m × 14,162 m |
Võimsus | 2000 W |
Missiooni algus | |
Stardi aeg | 25. detsember 2021 12:20 UTC |
Kanderakett | Ariane 5 |
Stardikompleks | Guajaana kosmosekeskus, Prantsuse Guajaana |
Starditeenuse osutaja | Arianespace |
Orbiidi elemendid | |
Taustsüsteem | heliotsentriline orbiit |
Režiim | halo-orbiit Päike-Maa Lagrange 2 punkti ümber |
Viga: kohustuslik argument "apsiid" on täitmata | |
Põhi | |
Läbimõõt | 6.5 m |
Transpondrid | |
Sagedusala |
S-riba Ka riba |
Webb on ette nähtud töötama infrapunalainealas lainepikkustel 0,6–28 mikromeetrit.[1] Vaatlemine nendel lainepikkustel võimaldab Webbil näha tunduvalt kaugemale ajas tagasi ja uurida esimeste galaktikate ning tähtede tekkimist ja arengut. Webbi vaatluskohaks on Maa-Päikese Lagrange'i punkt L2, mis asub Maast 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel, kosmoseobservatoorium tiirleb nn. halo-orbiidil ümber Lagrange punkti.
Projekti juhib NASA, kuid olulised partnerid on Euroopa Kosmoseagentuur ja Kanada Kosmoseagentuur. Teleskoop nimetati NASA teise peadirektori, James E. Webbi järgi, kes mängis tähtsat rolli Apollo programmis.[2]