Eesti poliitik, jurist ja vaimulik From Wikipedia, the free encyclopedia
Igor Gräzin (sündinud 27. juunil 1952 Tartus) on Eesti õigusteadlane, poliitik, jurist ja vaimulik. Ta oli 2018–2019 Euroopa Parlamendi liige. Ta on olnud mitme Riigikogu koosseisu liige.
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. (September 2008) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (September 2023) |
Igor Gräzin | |
---|---|
Euroopa Parlamendi liige | |
Ametiaeg 5. september 2018 – 1. juuli 2019 | |
X, XI, XII ja XIII Riigikogu liige | |
Ametiaeg 2005–2018 | |
VIII Riigikogu liige | |
Ametiaeg 1995–1999 | |
NSV Liidu Ülemnõukogu liige | |
Ametiaeg 1989–1991 | |
Isikuandmed | |
Sünniaeg |
27. juuni 1952 Tartu, Eesti |
Erakond |
Eestimaa Kommunistlik Partei (1975–1990) Ameerika Ühendriikide Vabariiklik Partei (1991–2002) Eesti Reformierakond (1994–2019) Eesti Keskerakond (2022–2024) |
Abikaasa | Maret Maripuu (2017–) |
Alma mater |
Tartu Riiklik Ülikool (õigusteadus, 1975) NSV Liidu Teaduste Akadeemia Riigi ja Õiguse Instituut (õigusteadus, 1987) |
Keskhariduse omandas Gräzin Tartu 2. Keskkoolis. 1975. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna kiitusega. 1979. aastal kaitses Moskvas Üleliidulises Õigusinstituudis väitekirja ja sai teaduste kandidaadi kraadi.[viide?]
Ta kaitses 1987 NSV Liidu Teaduste Akadeemia Riigi ja Õiguse Instituudis väitekirja ja sai õigusteaduste doktori kraadi. Uurinud angloameerika õigusfilosoofiat.[viide?]
2020. aastal lõpetas Gräzin EELK Usuteaduse Instituudis diakonikursuse.[1]
1. juunist 2007 kuni 2015. aastani kuulus ta Eesti Reformierakonna esindajana Eesti Rahvusringhäälingu nõukokku.[2]
2009. aastal väitis euroskeptiline erakond Libertas Euroopa Liidu erakonna staatust taotledes, et Igor Gräzin on Libertase asutajaliige. Gräzin ise eitas Libertase poolt allkirja andmist, kuid möönis, et oli aastail 2001–2002 seotud liikumisega Euroopa Liidu Demokraadid (EUD), millest Libertas osalt välja kasvas.[4]
2004. aastast tegeleb energeetika poliitiliste probleemidega, olles aktiivne Gazpromi monopoli vastane Eestis ja seistes energeetika vabaturu põhimõtete eest. Astunud välja tuumaenergeetika ja rohelise energia kaitseks. Sealhulgas väidab ta, et tuuleenergia ei ole taastuvenergia ja on tuuleparkide laiendamise vastane.[5] Eesti Gaasi Venemaa poliitilise võimu alt vabastamise eestvõitleja. 2010. aasta suvel algatas idee Vene naftatransiidi maksustamisest Soome lahes Eesti kasuks. Poliitilise tegevuse prioriteediks Eestis loeb vabaturu põhimõtete taastamist ja võitlust väljakujunenud monopolistlike liitude vastu.
1994. aastal oli ta Eesti Reformierakonna asutajaliige. Mais 2011 valiti Igor Gräzin Eesti Reformierakonna Tartu maakonnaorganisatsiooni esimeheks.[viide?]
Ta oli üks Reformierakonna nn liberaalse siseopositsiooni esindajaid, kes ei soovinud Ansipi kui vasakpoolse peaministri jätkamist. Osales mitmes klassikalist liberalismi propageerivas ühendustes koos Meelis Atoneni, Aivar Sõerdi, Andres Arraku, Siim Kallase, Rain Rosimannuse ja teistega.[viide?] 2012. aasta novembris lekkis Gräzini siselisti kiri ERR-i nõukokku, mis sünnitas ajakirjanduslikes ringkondades sisepoleemika "ajakirjandusliku tooni" teemadel – kas meediavabadus on kooskõlas lojaalsusega Eesti riigile ja kaasvastutav selle kestmise eest.[viide?]
Ta kandideeris 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Eestis ja kogus 975 häält. See oli Reformierakonna 12 kandidaadist 4. tulemus.[6] Pärast Andrus Ansipi saamist Euroopa Komisjoni volinikuks ja Urmas Paeti loobumist Euroopa Parlamendi liikme kohast oleks Gräzin pääsenud Euroopa Parlamenti, kuid pärast Paeti korduvaid meelemuutusi ja valimiskomisjoni loobumist oma varasemast otsusest läks eurosaadiku koht Urmas Paetile. Gräzin lubas selle otsuse kohtus vaidlustada, märkides ühtlasi, et seni välisministrina töötanud Paeti psüühiline ebastabiilsus kujutab endast julgeolekuriski ja tema lahkumine Eestist tugevdab riigi julgeolekut.[viide?]
2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris ta Muhu vallavolikokku ning osutus 67 häälega valituks.[7][8]
3. jaanuaril 2019 lahkus ta Eesti Reformierakonnast.[viide?]
2011. aastal valiti isikumandaadiga XII Riigikogu liikmeks.
Gräzin on hääletanud ainsana poolt: surmanuhtluse kaotamise vastu Eestis; Eesti Vabariigi merepiiri taastamise eest Soome lahes; saadikupuutumatuse säilitamise eest Siim Kallasele, Heiki Kranichile ja Villu Reiljanile; ning ainsana vastu: ELi põhiseadusleppele ja Lissaboni leppele; Şaddām Ḩusayni ilma kohtuta piinamisele ja surmanuhtlusele.[viide?]
2008. aasta märtsis kaitses Gräzin Villu Reiljanit ja hääletas ühena kahest Riigikogu liikmest temalt saadikupuutumatuse äravõtmise vastu.[9]
2022. aastal astus ta Keskerakonda. Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 9 (Jõgeva- ja Tartumaa (v.a Tartu linn)) 977 häält ning ei osutunud valituks.[viide?] 25. märtsil 2024 astus ta Keskerakonnast välja.[10][11]
Veebruaris 2020 lõpetas Gräzin diakonieksamiga õpingud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Usuteaduste Instituudis ning asus tööle vikaardiakonina Saarte praostkonnas (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Ruhnu).[viide?]
EELK konsistooriumi otsusega on Gräzin alates 27. juunist 2023 emerituuris.[viide?]
Avaldanud ligi 500 poliitilist artiklit (neist Eestis eeskätt SL Õhtulehes, TV3-s, arvukalt vene väljaannetes); üle 100 teadusartikli ja raamatu (õppematerjali) õigusajaloost, õigusfilosoofiast, gnoseoloogiast, lingvistikast ning makroökonoomikast. Talle kuulub osalus Davis-Gräzini seaduse formuleerimisel ja matemaatilisel tõestamisel ("likviidsuse määrab mitte maksevahendi, vaid vahetuskeskkonna likviidsuse määr"). On esitanud sõjalis-tööstusliku kompleksi konverteerimise kontseptsiooni (NATO uurimisprogrammile, 1996) olulise järelduse: sõjalis-tööstuslik kompleks ei ole konverteeritav tsiviilseks tootmiseks.[viide?]
Kirjutanud stsenaariume filmidele ("Põlevad piirid", kaasautorina "Eestlased Kremlis" – koos Endel Lippmaaga) ja Eesti Televisiooni saatesarjale ("10 otsustavat aastat", koos Juhan Aarega).[viide?]
Teeb Teise maailmasõja alast (eeskätt NSV Liidu osast selle vallapäästmisel) uurimistööd koos GRU endise agendi Viktor Suvoroviga.[viide?]
2009. aastal hakkas taas tegelema teadusega ning sai Eesti Semiootika Seltsi liikmeks. Jätkab uuringuid juriidilise mütoloogia teemadel, keskendudes eeskätt Franz Kafka loomingule ja nn postgooti normativismile (1900.–1920. aastate Praha koolkond), avaldanud teadustöid ja esinenud rahvusvahelistel teadusfoorumitel poliitilise visuaalruumi semiootikast.[viide?]
Aastatel 2009–2014 oli koos Aivar Riisaluga TV3 iganädalase uudiste-analüüsi saate ("Nädala kokkuvõte") autor. Aastatel 2013–2019 oli ta koos Andres Raidiga vestlussaate "Poolkuu"/"Poolkuu Igor Gräziniga" autor Tallinna Televisioonis. Saade võeti TTV juhtide Toomas Lepa ja Mart Ummelase poolt ajutiselt eetrist maha Igor Gräzini poliitilise kriitika tõttu Edgar Savisaare aadressil trükiajakirjanduses.[viide?] Hiljem on "Poolkuu..." vahetanud meediamaju.[viide?]
Õpetab rahvusvahelist äriõigust Tallinna Ülikooli Õigusakadeemias[viide?] ja Tallinna Majanduskoolis[viide?] ning Rooma õigust ja õigusfilosoofiat TÜ ingliskeelsetes voorudes Tallinnas ja Helsingis.[viide?]
Strateegiliste uuringukeskuste ISSA (USA, Virginia) ja FDI (Austraalia, Perth) vanemanalüütik, W. Wilsoni keskuse (USA, Washington) emeriitteadur.[viide?]
Igor Gräzinil on endise abikaasa Elena Rozinaga 1988. aastal sündinud poeg Anton.[12] Igor Gräzinil ja Maret Maripuul on 2001. aastal sündinud poeg Kaspar Gräzin. Juunis 2017 abiellus Igor Gräzin Maret Maripuuga.[13]
2003. aasta veebruaris tabati Igor Gräzin joobnult autot juhtimast, tal tuvastati 3,84-promilline joove.[14][15]
Tal oli episoodiline roll filmis "Jan Uuspõld läheb Tartusse". Gräzinist on ilmunud portreelugu eestikeelses ajakirjas Playboy (aprill 2009).[viide?]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.