Hugo Raudsepp õppis Raduvere külakoolis, Laiuse kihelkonnakoolis ning Tartu linnakoolis, mille lõpetas 1900 . Töötas Tartus renteis , äriteenijana Rakveres ning pidas Tartus kauplust.
1907–1908 toimetas Valgas ajalehte Sõna , 1908–1911 töötas Postimehes nii Tartus kui Pärnus ning seejärel 1911–1914 följetonistina Päevalehe juures. 1914 toimetas Tallinna Kaja , 1914–1917 Sakalat , 1920–1924 oli Vaba Maa kirjanduse- ja teatrikriitik. Aastast 1925 oli vabakutseline kirjanik.[1]
1919–1920 Asutava Kogu liige.[1]
Aastal 1951 Hugo Raudsepp arreteeriti. Suri 1952. aastal Siberis Ozjorlagi vangilaagris.
Kirjanikuteed alustas luuletajana, aga tuntuks sai vestekirjanikuna Milli Mallika varjunime all. Oli viljakas teatri- ja kirjanduskriitik. Kirjaniku loominguliseks pärisosaks kujunes dramaturgia, kus tema põhižanriks kujunes komöödia .
Hugo Raudsepa proosale on iseloomulik sündmuste satiiriline käsitlemine ja iroonia.
Milli Mallikas, "Sidemed ja sõlmed" (lühiproosakogu, 1919 )
Milli Mallikas, "Imbi" (romaan , 1920 )
Milli Mallikas, "Kirju rida" (lühipalad, 1921 )
Milli Mallikas, "Vested" (I-II, 1921 –1924 )
"Euroopa uuemast kirjandusest" (ülevaade, 1921 )
"Ekspressionism " (ülevaade, 1922 )
"Lääne-Euroopa sentimentalism ja haletundeline vool Eesti kirjanduses" (ülevaade, 1923 )
Milli Mallikas, "Demobiliseeritud perekonnaisa" (näidend, 1923 )
"Ameerika Kristus " (näidend, 1926 )
"Kikerpilli linnapead" (näidend, 1926 )
"Ristteed" (novellikogu, 1926 )
"Sinimandria " (näidend, 1927 ; 2. trükk: järelsõna Harald Peep , LR 1983 , nr 26)
"Kohtumõistja Simson" (näidend, 1927 )
"Siinai tähistel" (näidend, 1928 )
"Püha Miikaeli selja taga" (näidend, 1928 )
"Mikumärdi " (näidend, 1929 )
"Mait Metsanurk ja tema aeg. Ühe vaimsuse kroonika kaasaegse sulest" (esseistlik monograafia , 1929 ; 2 trükk: järelsõna "Kaitsekõne": Hando Runnel , Ilmamaa , Tartu 2013 , 520 lk; ISBN 9789985774656 )
"Põrunud aru õnnistus " (näidend, 1931 )
"Vedelvorst " (näidend, 1932 )
"Salongis ja kongis" (näidend, 1933 )
"Isand Maikello sisustab oma raamatukappi" (näidend, 1934 )
"Roosad prillid" (näidend, 1934 )
"Jumala veskid" (jutustustekogu, 1936 )
"Lipud tormis" (näidend, 1937 )
"Mees, kelle käes on trumbid" (näidend, 1938 )
"Roheline Tarabella" (näidend, 1938 )
"Mustahamba" (näidend, 1939 )
"Kompromiss" (näidend, 1940 )
"Viimne eurooplane " (romaan, 1941 , 2. trükk: järelsõna Lehte Tavel , sari "Eesti romaanivara ", Eesti Raamat , Tallinn 1983 )
"Kivisse raiutud" (novellikogu, 1942 )
"Rotid" (näidend, 1946 )
"Tagatipu Tiisenoosen " (näidend, 1946 )
"Minu esimesed kodud. Mälestused I" (1947 )
"Tillereinu peremehed" (näidend, 1948 )
"Küpsuseksam" (näidend, 1949 )
"Lasteaed" (näidend, 1949 )
"Vaheliku vapustused " (näidend, järelsõna Ants Järv , LR 2003 , nr 18)
"Valitud näidendid". Koostanud ja järelsõna: Ants Järv, Eesti Raamat , Tallinn , 1974 ; sisaldab näidendid "Ameerika Kristus", "Mikumärdi", "Põrunud aru õnnistus", "Vedelvorst", "Roosad prillid" ja "Tillereinu peremehed"
"Jumala veskid". Koostanud Lehte Tavel , sari "Eesti novellivara ", Eesti Raamat, Tallinn 2003 ; ISBN 9985654110 ; sisaldab läbilõike Raudsepa novellistikast
"Nüüd ma tahan mõõka tõsta" (artiklite kogumik). Koostanud ja eessõna: Hando Runnel , sari "Eesti mõttelugu ", nr 108, Ilmamaa , Tartu 2013 , 488 lk; ISBN 9789985774397
Tema noorem vend oli kirjandusteadlane Ernst Raudsepp .[2]
Hugo Raudsepa sünnikoha mälestuskivi Vaimastvere mõisa pargis
Hugo Raudsepa mälestussammas Elvas
Hugo Raudsepale on püstitatud mälestuskivi Rakkes 7. augustil 1983[3] ja mälestussammas kodulinnas Elvas 9. juulil 1989 (autor Aivar Dominiq Ennet )[4] .
H. Raudsepa nimeline tänav asub Elva linnas.
G. N. [Georg Naelapea ].Viktor Paul Hugo Raudsepp 50-aastane. – Olion nr 5-6, 1933, lk 348–1349.
Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 79, 9 juuli 1934
"Hugo Raudsepp". Bibliograafia. Koostanud ja eessõna: Tiina Ritson . Konsultant ja saatesõna autor Lehte Tavel . Eesti Rahvusraamatukogu , Tallinn 2009 , 306 lk; ISBN 9789949413232
August Anni (= August Annist ), "Raudsepast kui mõtlejast" – Looming , 1933 , nr 5, lk 567–572
Marta Sillaots , "Hugo Raudsepp" – Looming 1936 , nr 4, lk 455–461, nr 5, lk 566–573 ja nr 6, lk 670–677
Harald Peep , "Pilk peegli taha" (artikleid), Eesti Raamat , Tallinn 1967 , lk 222–252 ("Sirvides Hugo Raudsepa pärandit")
Lehte Tavel , "Ääremärkusi H. Raudsepa loomingu mõistmiseks" – Sirp 12. juuli 1968 , nr 28
J. Järv, "Hugo Raudsepp mälestuste mosaiigis" – Keel ja Kirjandus 1968, nr 10, lk 627–631
"Hugo Raudsepa kannatustee". Saatesõna: Vello Pekomäe . EMP, Stockholm 1973 , 248 lk (Sisu: Viiu Raudsepp-Tulk , "Minu isa Hugo Raudsepa hukkumine Siberis"; Hugo Raudsepp, "Uuendatud "Mikumärdist""; "Mikumärdi: komöödia viies vaatuses"; "Roosad prillid: komöödia kolmes vaatuses")
Lehte Tavel, "Hugo Raudsepp suhetes "Noor-Eestiga "" – Keel ja Kirjandus 1974 , nr 9, lk 526–535
Lehte Tavel, "Hugo Raudsepp näitekirjanikuna aastail 1923–1928" – Keel ja Kirjandus 1977 , nr 6, lk 329–337 ja nr 8, lk 462–472
Eesti kirjanduse ajalugu, IV köide, 1. raamat, Eesti Raamat, Tallinn 1981 , lk 445–474 (ülevaate autor Lehte Tavel) ja bibliograafia lk 484–485
Jaan Pert , "Mälestusi saksa okupatsiooni päevilt" – Rahvuslik Kontakt , 1983 , nr 3
Oskar Kuningas , "Hugo Raudsepa osast meie teatrimõtte arengus" – TMK , 1983, nr 7, lk 68–76
Lehte Tavel, ""Mikumärdist" "Roosade prillideni". Hugo Raudsepa loomingu kõrgperiood" – Looming 1983, nr 7, lk 976–986
Harald Peep, "Hugo Raudsepa koomiline meel" – Looming 1983, nr 8, lk 1127–35
Lehte Tavel, "Karakteriloomingust Hugo Raudsepa komöödiates" – Keel ja Kirjandus 1984, nr 10, lk 594–602
Lehte Tavel, "Hugo Raudsepp kirjanduskriitikuna aastail 1905–1924" – kogumikus "Kirjanduse tõe poole", Tallinn 1988 , lk 60–72
Ervin Reimo , "Ühe dramaturgitee kroonikast: Hugo Raudsepp: viimane eluaasta, 1952" (seni avaldamata märkmeid; kommenteerinud Lea Tormis ) – TMK 1989 , nr 1, lk 73–80; täpsustusi – Lehte Tavel, TMK 1989, nr 5, lk 92–93
Lydia Raudsepp , ""Ärge nukrutsege minu pärast..." Kolmkümmend aastat ühist teed" (abikaasa meenutused) – Akadeemia 2013 , nr 11, lk 2038–60
Jüri Uustalu , "Hugo Raudsepa viimsed elupäevad" – samas, lk 2062–67
Mart Orav , ""See ei või olla ilmsi..." Hugo Raudsepa viimasest eluaastast". I osa – Akadeemia 2014 , nr 4, lk 651–664
Kalle Hein , "Viimne eurooplane Vanemuises" (intervjuu lavastaja Tiit Paluga) – Postimees 18. oktoober 1997 , lk 15
Aivar Kull , "Vahva magistri uskumatud seiklused" (Tiit Palu lavastuse "Viimne eurooplane" arvustus) – Postimees 25. oktoober 1997
Madis Kolk , "Niisiis… mõtestagem Mikumärdit" (Ingo Normeti lavastuse arvustus) – Postimees 19. aprill 2000
Tambet Kaugema , "Luik, haug ja rähn" (Roman Baskini lavastatud "Roosade prillide" arvustus) – Postimees 25. veebruar 2003
Aivar Kull, "Teravkeelse kirjaniku näitemäng valikutest" (raamatu "Vaheliku vapustused" arvustus) – Tartu Postimees 23. juuli 2003
Andres Laasik , "Komöödiaklassik Raudsepa tõsine mõttevaramu" (raamatu "Nüüd ma tahan mõõka tõsta" arvustus) – Eesti Päevaleht 25. märts 2013, lk 12
Aivar Kull, "Näitekirjanik tõstab kriitikamõõka" (raamatu "Nüüd ma tahan mõõka tõsta" arvustus) – Tartu Postimees 24. aprill 2013, lk 5
Ülo Tonts , "Hugo Raudsepp mõtteloolasena" (raamatu "Nüüd ma tahan mõõka tõsta" arvustus) – Looming 2013, nr 6, lk 879–880
Andrus Kivirähk , "Raudsepp: olemas!" (raamatu "Nüüd ma tahan mõõka tõsta" arvustus) – Keel ja Kirjandus 2013, nr 10, lk 767–769
Aivar Kull, "Mammutessees uitab mõte vabalt" (raamatu "Mait Metsanurk ja tema aeg" kordustrüki arvustus) – Tartu Postimees 24. jaanuar 2014, lk 6
Hugo Raudsepp Eesti biograafilises andmebaasis ISIK