Heinrich I Linnupüüdja

Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936. Ta oli Saksa-Rooma keisri (962–973) Otto I isa.

Heinrich I kroonimine. Hermann Vogeli maal

Heinrich I põlvnes naisliinis Frangi riigi kuningast Ludwig Vagast ja oli sellepärast kuninglikku verd. Heinrichi isa oli Saksimaa hertsog Otto I ja ema oli Frangimaa hertsogi Heinrichi ainus teadaolev tütar Hedwiga.

Heinrich abiellus esimest korda 906. aastal Saksimaa krahvi Erwini tütre Hatheburgiga. Hatheburg oli varem juba abielus olnud, siis leseks jäänud ja kloostrisse läinud. Abiellumiseks oli ta kloostrist lahkunud ja see tekitas teistes kahtlust, kas see abielu on õiguspädev ja kas sellest sündinud lapsed on ikka legitiimsed. 908. aasta paiku sündis neil poeg Thankmar ehk Tammo.

909. aastal see abielu lahutati või kuulutati õigustühiseks ja samal aastal abiellus Heinrich Saksi hertsogkonna Vestfaali krahvi Dietrichi tütre Püha Matildaga, kes oli sel ajal umbes 14-aastane. Abielust sündis kolm poega Otto I Suur, Heinrich ja Bruno ning kaks tütart Hedwig ja Gerberga. Matilda laskis asutada palju religioosseid asutusi ja kanoniseeriti pärast surma. Matilda suri 968. aastal.

Heinrich I sai 912. aastal pärast oma isa surma Saksimaa hertsogiks. Ta oli võimekas valitseja ja tugevdas Saksimaa hertsogkonna positsiooni keskaegsel Saksamaal. Selles oli ta konfliktis oma lõunanaabrite Frangimaa hertsogitega.

23. detsembril 918 suri umbes 28-aastaselt Saksa kuningas ja Frangi hertsog Konrad I. Tema oma poeg ja tütar olid 5-aastased ega saanud riiki valitseda. Kuigi Konrad oli eluajal vihane Heinrichi vaenlane olnud, palus ta oma nooremal vennal Eberhard III-l pakkuda Saksa kuninga trooni Heinrichile, sest ei näinud peale tema kedagi teist, kes suudaks riiki välisvaenlaste vastu kaitsta. 919. aastal krooniti Heinrich Saksa kuningaks.

Kesk-Euroopa kaart aastatel 919–1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane), Frangimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž)

Ta sai hüüdnime "Linnupüüdja" seetõttu, et legendi järgi olevat ta just oma jahipistrike eest hoolitsenud, kui talle toodi sõnum, et ta on Saksa kuningaks valitud. Teda peetakse mõnikord esimeseks Saksa kuningaks, sest temast sai alguse tugev dünastia ja ta ühendas kogu sakslaste asuala kindlalt üheks riigiks.

Heinrichit ei tunnustanud Baieri hertsog Arnulf Halb, kes kuulutas end 919. aastal vastukuningaks. Arnulf sai 921. aastal sõjas Heinrichilt lüüa ja pidi tolle ülemvõimuga leppima.

925. aastal liitis ta oma võimu alla Lotringi hertsogkonna, liites nii oma võimu alla Ida-Frangi riiki kõik germaani hertsogkonnad.

Heinrich I juhtimisel tehti ka esimesed sõjakäigud aastatel 928–929, Polaabi slaavlaste aladele.

Heinrich I suutis riiki tunduvalt tugevdada ja võita ungarlasi Riade lahingus 933. aastal pärast seda, kui ta oli 932 keeldunud ungarlastele andamit maksmast. Ta tõi rahu ka riigi põhjaossa, mida Taani viikingid ründasid.

Heinrich I pitsat

Heinrich suri 936. aastal ajurabanduse tagajärjel ja maeti oma naise Matilda asutatud Quedlinburgi kloostrisse.

Heinrich oli oma testamendi avalikustanud juba enne surma. Selle järgi pidi Saksa kuninga trooni pärima vanuselt teine poeg Otto. Siiski ei nõustunud teised vennad sellega. Kolmas vend Heinrich tuli Otto kroonimise ajaks koduaresti panna. Kui hiljem puhkes kodusõda Otto võimu vastu, ühines vanim vend Thankmar sellega ja langes kodusõjas.

Järglased

Heinrich abiellus Saksi hertsogkonna Vestfaali krahvi Dietrichi tütre Püha Matildaga, abielust sündisid:

• Otto I Suur, Saksimaa hertsog (936–973), Saksa kuningas (936–973) ja Saksa-Rooma riigi keiser (962–973).
• Heinrich
• Bruno, Lotringi hertsog Brun Suur
• Hedwig
• Gerberga.

Eelnev Otto I Hiilgav	Saksimaa hertsog 912–936	Järgnev Otto
Eelnev Konrad I	Saksa kuningas 919–936	Järgnev Otto I

Vaata ka

• Saksamaa kuningriik