From Wikipedia, the free encyclopedia
Hassani rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Kaug-Ida föderaalringkonnas Primorje krai edelaosas.
Hassani rajoon asub Amuuri ja Peeter Suure lahe ääres. Rajooni kuulub 20 saart, suuremad neist on Bolšoi Pelis, Furuhjelmi, Stenini, Antipenko ja Sibirjakovi saar. Piirneb Hiina ja Põhja-Koreaga.
Reljeef on kohati tasane, kohati mägine. Kõrgeim mägi on Võsotnaja mägi kõrgusega 996 m. Kallastel on rohkelt lahti ja laguune, liivarandu ja panku.
Rajoonis on palju jõgesid, suuremad on Barabaševka, Narva, Amba, Gladkaja, Poima, Tumannaja. Järvedest on tuntuimad Lebedinoje, Zaretšnoje, Karasje, Ptitšje, Lotos, Hassan, Bolšoje Mramornoje ja Maloje Mramornoje.
Rajoonis on unikaalne loodus, sellepärast hõlmavad rajooni suurt osa looduskaitsealad Kedrovaja Pad ja Kaug-Ida mere looduskaitseala.
Loomadest elavad rajoonis rebane, kährik, mäger, tähnikhirv, küülik, kaugida hirv, karu, amuuri tiiger, amuuri leopard.
Taimedest kohtub kalmumände, raudkaski, teravaokkalisi jugapuid, kollaseid vahtraid, Take pärnasid, kolomikta aktiniidiaid, Schlippenbachi rododendroneid.
Rajoonis on mussoonparaskliima kuiva ja külma talvega ning niiske ja sooja suvega. Kõige külmema kuu, jaanuari keskmine õhutemperatuur on umbes –9 °C. Kõige soojema kuu, augusti keskmine õhutemperatuur on +20...+22 °C.
Venelased hakkasid rajoonialasid omandama 1860. aastal. 1870. aastatel jõudsid sinna vene vanausulised, kes olid rajoonialade esimesed püsielanikud.
1881. aastal moodustati Possieti piirkond Primorje oblasti Ussuuri krai koosseisus. 1917. aastal kuulus piirkond Primorje oblasti Nikolsk-Ussuriiski maakonda ning jagunes kaheks vallaks. Aastatel 1920–1922 oli Kaug-Ida Vabariigi Primorje oblasti Nikolsk-Ussuriiski maakonnas. 1922. aasta 6. novembril moodustati Possieti rajoon keskusega Slavjankas. Aastail 1928–1971 oli rajooni keskuseks Kraskino.
Rajoonis on kuus linnaasundust ja kaks külaasundust, kuhu kuulub kokku kuus alevit (Slavjanka, Kraskino, Zarubino, Posjet, Primorski, Hassan), alevik Suhhanovka ja 21 küla.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.