From Wikipedia, the free encyclopedia
Hallaineks ehk hallolluseks (ladina keeles substantia grisea) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.
Seljaajus paikneb hallaine tsentraalselt. Seljaajus paikneb ka nii valge- kui hallainest koosnev kiuvõrgustik ehk retikulaarformatsioon (formatio reticularis), mis kontrollib südame-veresoonkonda ja hingamist.
Peaajus aga paikneb hallollus väike- ja suuraju poolkerade pinnal, moodustades ajukoore.
Vaheaju ülemises osas paiknev talamus on samuti hallainest moodustunud.
Peaaju valgeaines aga paikneb hallollus mitmete eraldi tuumadena.
Ajutüves paikneb hallaine aga valgeainega võrgutaoliselt vaheldumisi (ajutüve retikulaarformatsioon).[1]
Hallaine koosneb närviraku kehadest ja nende vahele jäävatest närvikiudude algus- ja lõpposadest ning neurogliiarakkudest.[2]
Inimestel seostatakse hallainega mitmeid haiguslikke seisundeid.
Polüskleroosi seostatakse enim valgeainega, kuid polüskleroosihaigetel on leitud haiguskoldeid (koeproovides) ka hallaines.[3]
Hallaine massilist vähenemist on täheldatud ka Alzheimeri tõve põdevatel patsientidel.
Nimetus hall tuleneb hallaine värvumisest halliks formaliin-preparaadis. Elavas kehas on hallollus tõenäoliselt roosaka värvusega.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.