linnuliik kärbsenäplaste sugukonnast From Wikipedia, the free encyclopedia
Hall-kärbsenäpp (Muscicapa striata) on värvuliste seltsi kärbsenäplaste sugukonda kuuluv liik linde. Esmakirjeldus pärineb Peter Simon Pallaselt aastast 1764.
Hall-kärbsenäpp | |
---|---|
| |
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Linnud Aves |
Selts |
Värvulised Passeriformes |
Sugukond |
Kärbsenäplased Muscicapidae |
Perekond |
Hall-kärbsenäpp Muscicapa |
Liik |
Hall-kärbsenäpp |
Binaarne nimetus | |
Muscicapa striata Pallas, 1764 |
Linnu keskmine eluiga on 2 aastat, teadaolev maksimaalne vanus on 8 aastat ja 3 päeva. Euroopas arvatakse elavat 6 kuni 10 miljonit paari hall-kärbsenäppe.[1]
Hall-kärbsenäpp on pruunikas ja tuhakarva, rinna pealt kahvatuvalge tooniga ning vöödiline. Ka linnu pea on vöödiline. Noorematel lindudel on pruunid täpikesed pea peal ja seljal.[2] Linnu pikkus on 14 cm, väljasirutatud tiibade ulatus 24 cm. Lind kaalub umbes 17 g.[1]
Hall-kärbsenäpi häälitsusi kirjeldatakse kui märkamatut, lühikest, kõrge helitasemega, kilejat, ühe- või kahesilbilist häält.[3]
Hall-kärbsenäpp sööb lendavaid putukaid, näiteks koisid, liblikaid, taolistiivalisi ja sääriksääsklasi. Kiletiivalistest sööb ta mesilasi, herilasi ja tiibadega sipelgaid.[3] Halva ilma korral võib ta puudelt ja põõsastest otsida putuktoitu.[4] Hall-kärbsenäpp võib sügisel süüa ka marju.[5]
Elab kogu Euroopas ning läänepoolses Aasias kuni Mongooliani, Aafrikas Vahemere ääres.[6] Hall-kärbsenäpp on rändlind. Talvitub Aafrikas.[4]
Hall-kärbsenäpi peamiseks elupaigaks on hõredad puistud, sealhulgas surnuaiad, pargid, aiad. Kõige enam võib neid leida metsalagendikel putukaid püüdmas.[4]
Hall-kärbsenäpp pesitseb Euroopas mai lõpust juuli keskpaigani. Soojemal aastal võib pesitsemine alata varem.[5] Hall-kärbsenäpp pesitseb tavaliselt külade ja karjamaade läheduses, leht- ja okasmetsades. Ta hakkab pesitsema alates esimesest eluaastast. Pesakondi on tal kaks ning kurna suurus on 4–5 muna.[1] Esimene hall-kärbsenäpi pesakond aitab tagada järgmise pesakonna. Kuivemal pesitsusperioodil võib kurna suurus olla tavalisest suurem.[5] Muna on 19×14 mm suur ja kaalub 1,9 g.[1] Hall-kärbsenäpp on üks väheseid linnuliike, kes on võimeline eristama oma kurna mune. Tänu sellele kohastumisele võib ta näiteks käomuna oma pesast välja lükata.[7]
Euroopas on hall-kärbsenäpp arvatud mitteohustatud linnuks (LC) Rahvusvahelise Looduskaitseliidu poolt (IUCN).[1] Sellegipoolest on uuringud näidanud, et linnu arvukus on ajavahemikul 1970–1998 teadmata põhjustel 68% vähenenud. Arvatavad põhjused on metsaraie tõttu elupaikade kaotamine ning karjamaade ja karjapidamise vähenemise tõttu toidubaasi ehk putukate vähenemine.[2] Hall-kärbsenäpi arvukust mõjutavad ka linnupesade röövloomad, näiteks kassid ja oravad.[5]
Hall-kärbsenäpp jõuab Eestisse aprilli lõpus ja mais.[8] Meil pesitseb 100 000 – 200 000 paari hall-kärbsenäppe. Eestis pesitsevad linnud alustavad sügisrännet juba augustis, rännates öösiti.[9]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.