From Wikipedia, the free encyclopedia
Hõõgvein on kuumalt joodav maitsestatud vein, mis võib viinamarjade asemel olla valmistatud ka marjadest või puuviljadest. Sageli on hõõgvein kangestatud, sellele lisatakse vürtse (kaneel, nelk, kardemon, ingver, muskaat jms), pähkleid, marju, kuivatatud puuvilju (rosinad, aprikoosid, ploomid), tsitruselisi (eelkõige sidrunit) jm.
Hõõgveinisarnaseid jooke tuntakse Euroopas vähemalt keskajast saati (nt klarett), ehkki vürtsitatud veini joodi juba antiikajal (hippocras). Üks hõõgveini analooge on Põhjamaades levinud glögi, mis võib olla ka mittealkohoolne ja põhineda mahlal. Saksakeelsetes maades on tuntud Glühwein, mille venemaine mugandus on глинтвейн. Lätis valmistatakse kuuma jooki karstvīns ("kuum vein") ka viinamarja- või mustasõstramahlast ja Riia palsamist.
Eestis juuakse hõõgveini peamiselt talvisel ajal, eriti jõulude ja aastavahetuse aegu. Tüüpiline hõõgveini kangus on 12–14 kraadi. Esimesena hakati Eesti hõõgveini tööstuslikult tootma Karksis[1].
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.