Ameerika Ühendriikide kunstnik From Wikipedia, the free encyclopedia
Georgia Totto O’Keeffe (15. november 1887 – 6. märts 1986)[1] oli 20. sajandi Ameerika kunstnik,[2] keda peetakse Ameerika modernismi teerajajaks.[1] Talle iseloomulikuks peetakse maale, millel on kujutatud lilli, loomakoljusid, maastikke ja pilvelõhkujaid.[2]
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Georgia O'Keeffe | |
|---|---|
 O'Keeffe 1918, foto: Alfred Steiglitz | |
| Sünninimi | Georgia Totto O'Keeffe |
| Sündinud |
15. november 1887 Sun Prairie, Wisconsin, USA |
| Surnud |
6. märts 1986 (98-aastaselt) Santa Fe, New Mexico, USA |
| Rahvus | ameeriklane |
| Haridus |
School of the Art Institute of Chicago Columbia College Teachers College, Columbia University University of Virginia Art Students League of New York |
| Kunstivool | Ameerika modernism, pretsisionism |
Georgia Totto O’Keeffe sündis 1887. aastal Ameerika Ühendriikide Wisconsini osariigi Sun Prairie väikelinna lähedal talunike peres.[3] O’Keeffe'i vanemad kasvasid üles naabritena. Tema isa Francis Calixtus O’Keeffe oli päritolult iirlane, ema Ida Totto aga hollandi ja ungari päritolu. Georgia sündis seitsmelapselise pere teise lapsena ning talle pandi nimi ungari päritolu vanaisa George Totto järgi.[1]
O’Keeffe'i lapsepõlv möödus rahulikult ilma eriskummaliste juhtumiteta.[3] Küll aga ilmutas tema kunstiand ennast juba noorest east. O’Keeffe'i varaseim lapsepõlvemälestus oli see, kuidas läbi tädi juuste ja õhukese valge kleidi kumas valgus. See mälestus pärines ajast, mil Georgia oli vaid üheksakuune.[3] O’Keeffe'i peres väärtustati väga haridust.[3] Tema ema soovis, et kõik lapsed saaksid hea hariduse, ning julgustas neid kõiki õppima, kuna ta ise ei saanud oma hea hariduse unistust täide viia.[1] Õhtuti ja vihmastel päevadel luges ema lastele raamatuid ette.[3] Juba noorena tundis Georgia huvi looduse vastu ning juba 13-aastaselt näitas üles huvi saada kunstnikuks.[4] Ta ema kutsus kohaliku kunstniku joonistustunde andma.[3] O’Keeffe jätkas kunstiõpinguid Sacred Heart Academys, mis oli eksklusiivne keskkool Wisconsini osariigis Madisoni linnas.[1] Tema pere kolis isa Francise haigestumise tõttu 1902. aastal Williamsburgi Virginia osariiki. Kuna Georgia vanaisa ja onud olid surnud noorelt tuberkuloosi, siis proovis pere vältida sama saatust. Sellest ajendatuna kolitigi soojemasse osariiki, kus oleks ka põllumajanduseks viljakad mullad.[1] Georgia aga jäi tädi juurde Wisconsinisse elama, et lõpetada keskkool. Uuesti liitus ta perega 1902. aastal, olles 15-aastane.[1] Kolinud oma pere juurde Williamsburgi, läks O’Keeffe õppima Chantham Episcopal Institute'i, kus ta paistis silma omapärase riietumisstiiliga.[1] Temast sai koolis aastaraamatu koostaja ning ta oli tuntud andeka kunstnikuna.[1]
1905. aastal[5] astus O’Keeffe Chicago Kunsti Instituuti (Art Institute of Chicago).[1] Aastatel 1907–1908[5] õppis ta New Yorgis Art Students League’is. New Yorgis õppis ta William Merritt Chase'i, F. Luid Mora ja Kenyon Coxi käe all, kes õpetasid talle realistliku kujutamise tehnikaid.[6] Seal paistis ta silma oma võistlusele saadetud teosega "Dead Rabbit with Copper Pot" ("Surnud jänes vaskpotiga"),[7] mis võitis konkursi ja auhinnaraha 100 dollarit.[8] Kuna noorel kunstnikul nappis sel perioodil enesekindlust, läks ta õppima reklaamikunstnikuks, uskudes, et see on majanduslikult kindlam elukutsevalik.[7]
Pärast aastat New Yorgis õppimist läks Georgia O’Keeffe Virginia osariiki, kus ta perel olid rasked ajad. Lootus paremass kliimasse põgeneda, et vältida tuberkuloosi, polnud vilja kandnud.[1] Tema ema oli jäänud raskesti tuberkuloosi ning oli seetõttu voodihaige. Georgia isa firma oli pankrotistunud.[9][1] Pere kehvade rahaliste võimaluste tõttu sai Georgia jätkata oma haridusteed alles aastal 1912, mil ta asus õppima Virginia Ülikooli (University of Virginia).[5] Edasi täiendas ta end Columbia Ülikooli Õpetajate Kolledžis (Columbia University’s Teachers College), kus ta õppis kunstiõpetajaks.[5] Samal perioodil, kui ta andis kunstitunde Virginia, Texase ja Lõuna-Carolina osariigis, tegi ta ka söejoonistusi, mis aitasid kujundada tema kunstniku käekirja.[5]
Georgia O’Keeffe'i tõsisem kunstnikukarjäär sai alguse tema söejoonistustest, mis jäid silma tema tulevasele abikaasale Alfred Stieglitzile (1864–1946).[7] Stieglitz oli kuulus Ameerika fotograaf.[10] Stieglitz omas kunstigaleriid 291 New Yorgis, kus ta aitas O’Keeffe'il korraldada 1917. aastal tema esimest näitust.[7] Stieglitz julgustas O’Keeffe'i loobuma õpetajaametist ning lubas teda vajadusel ka majanduslikult toetada.[5] Nii koliski O’Keeffe New Yorki ning alustas seal kunstnikukarjääri.[5]
New Yorki kolinult hakkas Georgia O’Keeffe Alfred Stieglitziga koos elama. Nad abiellusid 1924. aastal.[10] Stieglitz jäädvustas O’Keeffe'ist 300 pilti, mille hulka kuulusid ka aktifotod.[1] Stieglitzi kaudu tutvus O’Keeffe selliste Ameerika kunsti tulevaste suurkujudega nagu John Marin ja Charles Demuth.[5] Lisaks leidis ta uusi tutvusi ka kriitikute ja kirjanike hulgast, kes mõjusid O’Keeffe'ile inspireerivalt.[5]
O’Keeffe kuulus radikaalsete feministide organisatsiooni National Woman’s Party.[11] Feministina ütles ta lahti naiste eripäradest, et võrdsustada mehe ja naise rolli. Sellest tingituna ei soovinud ta, et tema teoseid seksualiseeritakse. Tõenäoliselt hakati tema teoseid seksualiseerima tema abikaasa tehtud aktifotode tõttu. Pärast sellise imago kujunemist otsustas ta seda muuta, soovides, et teda peetakse ennekõike professionaalseks kunstnikuks.[11]
O’Keeffe otsis üha uusi inspiratsiooniallikaid kogu elu, täiendades korduvalt oma ampluaad. Georgia O’Keeffe'i looming hakkas kujunema isikupärasemaks pärast New Yorki kolimist. Seal inspireerisid teda linnavaated ja pilvelõhkujad. O’Keeffe rõhutas oma maalidel kõrghoonete suurust ja võimsust, mängides hoonefassaadi valgusega.[12] Muidu New Yorgis elanud O’Keeffe ja Stieglitz veetsid aega ka suvekodus New Yorgi osariigis Lake George'is.[5]Seal õppis O’Keeffe lähemalt tundma loodusmaastikke ja taimi ning hakkas neid ka maalidel jäädvustama. Seal töötaski ta välja omale iseloomuliku stiili, kujutades lõuendil suurendatud lilleõisi. Ta rõhutas lilleõite kujundit ja jooni, mis jätsid õitest abstraktse mulje, kuigi kujutatud oli päris taime. Sellise lähenemisega sai ta innovaatilise kunstniku staatuse.[5]
1929. aastal tegi O’Keeffe oma esimese reisi New Mexicosse.[6] Tema suhted Stieglitziga oli halvenenud ning Lake George oli O’Keeffe'i ära tüüdanud.[5] Kunstnik hakkas viibima igal aastal kuus kuud New Mexicos, mille maastikku ta armus.[7] Igal talvel naasis ta aga New Yorki, et müüa abikaasa galeriis oma teoseid.[5] Nii käis ta kahe osariigi vahet 20 aastat, kuni tema abikaasa suri ning O’Keeffe kolis jäädavalt New Mexicosse.[7] New Mexicos tulid O’Keeffe'i loomingusse pleekinud loomaluud ja sealse maastiku vaated.[5]
Vahepeal reisis O’Keeffe mööda maailma ringi, et leida üha enam inspiratsiooni oma loomingule. Ta reisis 1950.–1970. aastatel Euroopas, Indias, Aasias. Lennureisidelt sai ta inspiratsiooni hakata maalima maastikku koos pilvedega ülevalt vaatest. Tol perioodil hakkas ta tegema ka seeriat "Sky Abouve Clouds" (1962–1965), millest sai mõõtmetelt tema suurimaid teoseid.[5] Taiese viimast osa hakkas O’Keeffe maalima 77-aastaselt; selle mõõtmed olid 243,8 × 731,5 cm.[13] Elu viimastel aastatel huvitus O’Keeffe rohkem maastikumaalimisest.
"Cow’s Skull with Calico Roses" (1931) on teos, millel on kunstnik kujutanud kõrbes päikesest valgeks pleekinud lehmakoljut, mida kaunistavad kaks valget calico roosi. Üks roosidest on pandud loomale justkui suhu ja teine kaunistab looma sarve, nagu oleks see talle kõrva taha pandud. Teos on tasakaalustatud taustale maalitud hallide ja mustade joontega, rõhutades koljut veelgi enam. Kujutatud on surnud looma jäänuseid, kuid taies mõjub silmale meeldivalt. Mõte liigub teost vaadates surelikkusele ning kurvale, kuid võluvale ilule, mida kunstnik on suutnud saavutada maalides. Kui O’Keeffe hakkas käima New Mexicos, siis leidis ta eest karmi kõrbemaastiku surnud loomadega, kes olid tõenäoliselt jäänud janusse või nälga. O’Keeffe tundis, et need loomade tühjad luustikud on midagi elavamat, kui oleksid olnud elus loomad ning see võlus teda.[14]
"Red and Yellow Cliffs" (1940) on maalitud Georgia O’Keeffe’i kodus, mille ta soetas pärast abikaasa Alfred Stieglitzi surma. Uus kodu asus New Mexicos Ghost Ranchis. Taiesel on kujutatud kaljusid ja liivakünkaid, mis hõlmavad eri värve ja pinnasekoostisi, moodustades nii kireva paljandiku. Paljandikul on näha kollaseid, oranže ja roosasid vööndeid. Kõige kõrgemat kaljuküngast ehib roheline katus, millele on kunstnik väikselt maalinud mõningaid rohelisi taimepuhmaid. Kaljude all olevat künkliku maastikku on O’Keeffe kujutanud vaheldumisi roosade ja roheliste toonidega, lisades sinna täpikestena rohelisi põõsaid ja puhmaid. O’Keeffe armastas New Mexico maastikku. Neid kodu lähedasi kaljusid maalis kunstnik kokku seitse korda.[15]
"Peru – Machu Picchu, Morning Light" (1957) kujutab Peruu mäestikus asuvat Machu Picchut. Kunstnik pole keskendunud kadunud tsivilisatsiooniga linnale, vaid on jäädvustanud oma maalile seda ümbritsevat maastiku. Teos on värvitud selgete siniste ja roheliste toonidega. Roheliselt on maalitud teosel eespool kujutatud mäeküngast ja tagapool olev mäeahelik on maalitud sinistes toonides ning see puudutab taevasinist. O’Keeffe maalis selle teose paarikuusel reisil Peruusse. Kunstnik on püüdnud oma teosele mäestikule langeva hommikuvalguse ja udu. Talle avaldasid muljet võimsad mäemassiivid, mis lasusid vanal kadunud tsivilisatsiooniga varemete kohal.[16]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
