Selles Jaapani isikunimes on perekonnanimeks Fujiwara.
Teika hindas luuletustes kõige rohkem elegantset ilu.[7] Tema ideed luuletuste loomise kohta olid väga mõjukad ja neid uuriti aktiivselt kuni Meiji perioodini. Lisaks toimetas ja kirjutas Teika ümber suure osa klassikalise jaapani kirjanduse pärandist (nt "Genji loo").[7] Teika pärines luuletajate perekonnast ja oli tuntud luuletaja Fujiwara no Shunzei poeg. Oma patrooni, erukeiserGo-Toba, õukonnas oli Teikal pikk ja edukas karjäär. Ta oli üks kaheksanda keiserliku luuleantoloogia "Shin Kokin Wakashū" koostajatest ja üheksanda antoloogia "Shinchokusen Wakashū" ainukoostaja, tehes temast esimese kahe keiserliku antoloogia koostamisel osalenud inimese.[1] Hiljem läks ta Go-Tobaga tülli ja pagendati õukonnast. Tema järglased ja ideed mõjutasid klassikalist jaapani luulet veel pikka aega pärast ta surma.[7]
Sünd
Teika sündis 1162. aastal Kyotos ja põlvnes Fujiwara suguvõsa allharust.
Teika isa oli laialt austatud ja tunnustatud luuletaja (ka luulevõistluste kohtunik) ning antoloog Fujiwara no Shunzei (1114–1204), kes koostas seitsmenda keiserliku waka-antoloogia "Senzaishū" (ca 1188; "Tuhande aasta kogumik").[1] Teika õest Fujiwara no Shunzei no Musumist (1171? – 1252?), tuntud kui "Shunzei tütar", sai austatud waka ja renga stiile viljelev luuletaja. Teika vanem vend, Fujiwara no Nariee, tegi karjääri keiserlikus õukonnas.[8] Shunzei adopteeritud Teika kasuvend Jakuren (1139–1202) oli budistlik preester ja edukas luuletaja.[9]
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.(Juuni 2017)
"Shūi gusō" (拾遺愚草); Üle 3500 luuletusega Teika isiklik luuleantoloogia.
"Meigetsuki" (明月記) ("Selge kuu märkmik"[10]; esinevad ka nimekujud "Selge kuu ürik"[11], "Selge kuu päevik" ja "Heleda kuu kroonika"[3]); Teika peetud päevik, mis algab aastal 1180 (kui Teika oli umbes 18-aastane) ja lõpeb veidi enne tema surma aastal 1241.[7] Arvatakse, et sissekanded 1180. ja 1181. aasta kohta kirjutas Teika vanas eas palju aastaid hiljem.[12]. Enamus päevikust on pühendatud aastatele 1188 kuni 1235, ning sisaldab hulgaliselt informatsiooni Teika elu ja kajääri kohta. Päevik on kirjutatud klassikalises hiina keeles.
"Hyakunin Isshu" (百人一首) (c. 1235; "Sada luuletust, sada luuletajat"); Selle antoloogia järgi loodi traditsiooniline jaapani kaardimäng uta-garuta.
"Hyakunin Shūka" (百人秀歌) (1229–1236?; "Saja luuletaja silmapaistvaid luuletusi"[13]); 101 luuletusest koosnev antoloogia, mille Teika koostas oma poja äi Utsonomiya Yoritsuna palvel, kes soovis selle 101 paberilehel oma villa seintele kleepida.[10] 97 101-st Shūkas ilmunud luuletusest on identsed "Hyakunin isshus" ilmunutega, mistõttu võib arvata, et tegu on Isshu variatsiooniga.
"Gotoba-in Kumano Gokō Ki" (熊野御幸記) (1201; "Erakkeisri visiit Kumanosse"); Meigetsuki osa, milles Teika kirjutab koos keiser Go-Toba ja Michickiaga ettevõetud reisist Kumano pühamusse. Teos on kirjutatud klassikalises hiina keeles, väljaarvatud teekonnal kirjutatud wakad. Teika kirjutab muuhulgas muredest oma tervise pärast ja korralike rännuriiete puudmisest.[14]
"Eiga taigai"[1][15] / "Eiga no taigai"[16] (詠歌大概) (ca 1216[1][15] / 1220?[16]; "Luuletamise põhialused"[16])
"Kindai shūka" (近代秀歌) (ca 1209); Teika poolt oma õpilasele Minamoto no Sanetomole saadetud luulekogumik, millesse Teika valis enda arvates parimad tolle aja luuletused.
"Maigetsusho" (毎月抄) (ca 1219); saja Teika luuletuse pisiparandusi sisaldav epistel, mille Teika saatis ühele oma õpilastest (arvatavasti Santetomo või Fujiwara no Ieyoshi). Peale paranduste avaldas Teika selles oma arvamusi luuleesteetika kohta.
"Matsuranomiya Monogatari" (松浦宮物語); eksperimentaalne romaan, mis on arvatavasti Teika kirjutatud, kuid ta enda väitel kopeeris ta selle kolmandast allikast.
"Teika hachidai sho" (定家八代抄); 1811 luuletusega antoloogia, luuletused pärinevad esimesest kaheksast keiserlikust antoloogiast.
Keene, Donald (1989), "Travelers of a Hundred Ages: The Japanese as Revealed Through 1,000 Years of Diaries", Henry Holt and Company, ISBN 0-8050-1655-4
Miner, Earl Roy; Odagiri, Hoiroko; Morrell, Robert E, (1988), "The Princeton Companion to Classical Japanese Literature", Princeton University Press, ISBN 9780691008257