Eesti Üliõpilaste Selts
From Wikipedia, the free encyclopedia
Eesti Üliõpilaste Selts (lühend EÜS) on akadeemiline meesorganisatsioon.
EÜS loeb enda tegevuse alguseks 1870. aastat. Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal suleti kõik üliõpilasorganisatsioonid ja EÜS jätkas tegevust põranda all. Alates 1945. aastast tegutses EÜS avalikult paguluses (Rootsis, Saksamaal, Austraalias, Suurbritannias, Kanadas, USAs ja Argentinas). 1988. aastal taastati Eesti Üliõpilaste Seltsi tegevus Tartus.
1881. aastal valiti lipuvärvideks sinine, must ja valge. 4. juunil 1884 õnnistati lipp sisse Otepää kiriklas ja seda loetakse Eesti lipu sünnikuupäevaks. Algne EÜSi lipp on säilinud ja hoiul Eesti Rahva Muuseumis.
Eesti Üliõpilaste Seltsi maja Tartus on Eesti rahvusliku arhitektuuri esimeseks esindajaks. Majas allkirjastati 1920. aastal Soome ja Nõukogude Venemaa vaheline rahuleping.
9. märtsi 2020 seisuga kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi 970 liiget.[1]
EÜSil on sõpruslepingud Pohjois-Pohjalainen Osakunta, Etelä-Pohjalainen Osakunta, Vasa nationi, Austrumsi ja korporatsioon Fraternitas Lataviensisega.
Eesti Üliõpilaste Seltsi nimetus inglise keeles on Estonian Students' Society, saksa keeles Verein Studierender Esten ja ladina keeles Societas Studiosorum Estonorum.