From Wikipedia, the free encyclopedia
Darfuri genotsiid on Darfuri rahva süstemaatiline tapmine, mis leidis aset Lääne-Sudaanis käimasoleva konflikti ajal. See on saanud tuntuks kui 21. sajandi esimene genotsiid. [1] Fur, Masalit ja Zaghawa etniliste rühmade vastu toime pandud genotsiidi tõttu on Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) esitanud mitmele inimesele süüdistuse inimsusvastastes kuritegudes, vägistamises ja piinamises. Aastatel 2003–2005 tapeti hinnanguliselt 200 000 inimest. [2]
2023. aasta Sudaani konflikti kõrvalmõjuna lahvatas taas etniline vägivald masaliitide vastu, mistõttu paljud kannatanutest põgenesid Tšaadi. [3]
Kriis ja jätkuv konflikt Sudaani lääneosas Darfuri piirkonnas on arenenud mitmest eraldiseisvast sündmusest. Esimene oli kodusõda, mis leidis aset keskvalitsuste ja kahe Darfuri mässulise rühmituse vahel: Õigluse ja Võrdõiguslikkuse Liikumine ning Sudaani Vabastusliikumine/Armee. Mässulised rühmitused moodustati algselt 2003. aasta veebruaris Darfuri "poliitilise ja majandusliku marginaliseerimise tõttu Hartumi poolt". 2003. aasta aprillis, kui mässulised ründasid sõjaväelennuvälja ja röövisid õhuväe kindrali, alustas valitsus vasturünnakut, relvastades rühmitused mässu likvideerimiseks. Selle tulemuseks oli massiline vägivald Darfuri kodanike vastu. [4]
Teine tegur on kodusõda, mis toimus kristlaste, animistlikke mustade lõunamaalaste ja araablaste domineeritud valitsuse vahel alates Sudaani iseseisvumisest Ühendkuningriigist 1956. aastal. Umbes 11 aastat kestnud vägivalla tõttu paiknes ümber rohkem kui miljon inimest: nad põgenesid Sudaani muudesse piirkondadesse või üle piiri Tšaadi.
Darfuri etniline konflikt on olnud püsiv ja tugevalt seotud rassismiga. [5] Darfuris elab kuus miljonit inimest ja mitukümmend hõimu. Darfur jaguneb kaheks: "need, kes väidavad olevat mustanahaliste "Aafrika" päritolu ja tegelevad peamiselt põllumajandusega, ja need, kes väidavad, et nad on "araabia" päritolu ja on enamasti karjakasvatajad". [4]
2013. aastal oli Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) hinnangul genotsiidi käigus tapetud kuni 300 000 inimest; Sudaani valitsus väitis vastuseks, et surmajuhtumite arv on "äärmiselt ülespuhutud". [6] 2015. aastaks oli hukkunute arv hinnanguliselt 100 000–400 000. [7]
Vägivald jätkus 2016. aastal, kui valitsus kasutas väidetavalt Darfuri kohalike elanike vastu keemiarelvi. See tõi kaasa miljonite inimeste ümberasumise. Konflikt mõjutab rohkem kui 3 miljoni elu. [8]
BBC teavitas etnilise puhastuse probleemist esimest korda 2003. aasta märtsis ja novembris. [9]
2004. aasta aprillis avaldas Human Rights Watch (HRW) 77-leheküljelise aruande "Darfur Destroyed: Ethnic Cleansing by Government and Militia Forces in Western Sudan", mille HRW koostas pärast 25 piirkonnas viibitud päeva. HRW Aafrika filiaali tegevdirektor Peter Takirambudde märkis: "Sudaani valitsuse süüs inimsusvastastes kuritegudes Darfuris ei saa olla kahtlust." [10]
Täheldati vägistamise kasutamist genotsiidi vahendina. Selle kuriteo on toime pannud Sudaani valitsusväed ja Janjaweedi [11] poolsõjaväelised rühmitused. [12] [13] Janjaweedi tegevust on kirjeldatud kui genotsiidset vägistamist, mille ohvriks langesid mitte ainult naised, vaid ka lapsed. Samuti teatati imikute surnuks löömisest ning ohvrite seksuaalsest moonumine on tavaline. [14] [15]
Kestva konflikti tõttu ei ole uurijatel ja aktivistidel olnud võimalik Darfuris rahvastikupõhiseid uuringuid läbi viia. Teatatud vägistamised on aga enamasti aset leidnud mitte-araabia külades ning need on toime pannud janjaweedid Sudaani sõjaväe abiga.
Kuidas rünnakud aset leidsid:
Tara Gingerichi ja Jennifer Leaningi sõnul pandi vägistamised sageli toime teiste "sealhulgas ohvrite abikaasade, isade, emade ja laste silme all, keda sunniti pealt vaatama ja kellel ei lubatud sekkuda". [16] Selle genotsiidse vägistamise ohvrid on laias vanusevahemikus, sealhulgas 70-aastased ja vanemad naised, alla 10-aastased tüdrukud ja nähtavalt rasedad naised.
ÜRO andis välja ÜRO ja Aafrika Liidu hübriidmissiooni (UNAMID), et taastada rahu Darfuris. See asutati 31. juulil 2007 Julgeolekunõukogu otsusega nr 1769. [17] Missiooni peakorter asub Põhja-Darfuris Al-Fāshiris. Selle sektori peakorterid asuvad El Geneinas (Lääne-Darfur), Nyalas (Lõuna-Darfur), Zalingeis (Kesk-Darfur) ja El Daeinis (Ida-Darfur). [17]
Missioonil oli 31. juulil 2007 25 987 rahuvalvajat. Operatsioonis osales 19 555 sõjaväelast, 360 sõjaväevaatlejat ja sideohvitseri, 3772 politseinõunikku ja 2660 politseinikku (FPU). [17]
Algselt keeldus ICC lisamast Bashiri süüdistusele genotsiidisüüdistust; pärast edasikaebamist see otsus siiski tühistati. [18]
14. juulil 2009 esitas Rahvusvaheline Kriminaalkohus Sudaani presidendile Omar Bashirile süüdistuse inimsusvastastes kuritegudes ning genotsiidile kaasaaitamises Darfuris. [19] 12. juulil 2010 esitas Rahvusvaheline Kriminaalkohus teise süüdistuse al-Bashirile genotsiidi eest. See oli esimene juhtum, mil ICC väljastas genotsiidikuriteo eest vahistamismääruse. [20] Lisaks Bashirile on kohus süüdistuse esitanud veel kuuele kahtlusalusele, Ahmed Harounile, Ali Kushaybile, Bahar Abu Gardale, Abdallah Bandale, Saleh Jerbole, Abdel Rahim Mohammed Husseinile, kuid ühtki süüdistatavat pole veel vahi alla võetud. [21]
11. veebruaril 2020 leppis Sudaani valitsus kokku, et endine president Omar al-Bashir läheb Rahvusvahelise Kriminaalkohtu alla süüdistusega sõjakuritegudes. Vastav kokkulepe tuli rahukõnelustel mässuliste rühmitustega. [22]
Darfuri elanikest, kes on põgenenud Sudaani genotsiidi eest, on moodustatud 13 Ida-Tšaadi põgenikelaagrit. Nendes laagrites paikneb umbes 360 000 inimest. [23]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
