Calakmul
From Wikipedia, the free encyclopedia
Calakmul on maiade tsivilisatsiooni arheoloogiline leiukoht, mis asub Mehhikos Campeche osariigis. Seda peetakse üheks kõige olulisemaks lõunamaiade kultuuri asupaigaks[1]. Calakmul oli jõulise Kaani dünastia pealinn hilisel klassikalisel perioodil umbes 600.–700. aastal[2].
Paik on arvatud UNESCO maailmapärandi nimistusse.[2]
Calakmul asub troopikametsas Yucatáni poolsaare keskosas Lõuna-Mehhikos Campeche osariigis ning selle arheoloogilise ala pindala on 331,397 ha[2]. Tänapäeval on Calakmul osa suuremast biosfäärist, mis kannab sama nimetust ning katab 726 000 ha[3].
Väljakaevamistel leiti üle 6000 arheoloogilise leiu, mis viitab sellele, et Calakmul on kõige suurem avastatud maiade linnriik. Linna ümbritseb suur kunstlike veereservuaaride võrgustik[4]. Сalakmuli leidude hulgas on eriti väärtuslikud hieroglüüfiliste nikerdustega kaetud steelid. Kokku kaevati välja 120 steeli. Nikerdused steelidel annavad infot Calakmuli poliitilise ajaloo kohta.
Calakmul asub loodusrikkas piirkonnas, mis on mitme ohustatud loomaliigi elupaik. Siin elab ka kõige rohkem imetajate liike kogu maiade regioonis.[2]
Calakmul sai oma nime arheoloogilise kaevamise käigus. Nimi peegeldab linna ülesehitust: paigas on kaks domineerivat püramiidi. Klassikaliste perioodi maiade keeles ca tähendab ‘kaks’, lak – ‘piirnev’ ja mul – ‘püramiid’ või ‘küngas’, sellega on Calakmul ‘kahe piirneva püramiidi linn’.[1]
Calakmul koos El Miradori, Nakbe ja Tikaliga oli maiade madaliku üks tähtsamaid keskusi ning Tikal oli Calakmuli suurim vastane[5].
Esimesed glüüfilised Calakmuli kirjeldused pärinevad varasest klassikalisest perioodist aastast 546, mil Calakmuli troonile tõusis Naranjo linnriigi valitseja. Sel perioodil (250.–600. aastal) sai Calakmulist kohalik pealinn[5].
631. aastal liitus Caracol Calakmuliga ning koos ründasid nad Naranjot, mille tagajärjel Naranjo langes. Calakmuli arengu ja kasvamise tõukeks sai El Miradori metropoli langus, mille tõttu muutus Calakmul Tikali poliitiliseks vastaseks.[5]
Arvatakse, et Calakmuli poliitilised tegevused olid eeskätt suunatud Tikali vastu. Calakmul ründas Palenquet mitu korda 599. ja 611. aastal ning aastal 657 ründas lõpuks ka Tikali.
Calakmuli valduses oli lai võrgustik vasallriike ning linnriik mängis suurt rolli lõunamadalikul asuvate riikide arenemisel. Sellele viitab näiteks Calakmuli sekkumine kahe valitseja ühendamisse Cancuéni kuningriigis (656. ja 677. aastal) ning El Perús. Arvatakse, et Calakmulis valitsev dünastia võttis osa rituaalidest Dos Pilasis (Tikali valitsejate sugulased) ja ilmselt ka Yaxchilánis. 7. sajandi teiseks pooleks sai Calakmulist kõige võimsam kuningriik maiade madalikul.
Ometigi õnnestus Tikali uuel kuningal Hasaw Ka’an K’awilil võita Calakmuli lahingus 5. augustil 659. aastal. Ilmselt tappis ta Calakmuli tolleaegse kuninga, glüüfide järgi Jaaguari Käpa.
Tikal jätkas oma rünnakuid Calakmuli-lähedastele aladele: 743. aastal El Perúle ning järgmisel aastal ka Naranjole. Lõviosa neist Calakmuli ehitustest, mis on tänapäeval väljakaevatud, olid ehitatud just saja aasta jooksul pärast seda, kui Tikal Calakmuli vallutas.
8. sajandi keskpaigaks lõpevad kirjalikud andmed diplomaatilistest suhetest suuremate linnriikide vahel. Umbes saja aasta pärast algab klassikalise maiade tsivilisatsiooni langus lõunamadalikul.[4]
1931. aastal külastas uurija ja taimeteadlane Cyrus Longworth Lundell Calakmuli esimest korda. Järgmisel aastal korraldas Washingtoni Carnegie’ instituut eesotsas Sylvanus G. Morleyga Calakmuli teadusekspeditsiooni, mille tulemusena jõudsid nad uurida Calakmuli monumente ning määrasid paljude Calakmulilt leitud steelide loomise aastaajad. 1933. aastal uuris Calakmuli Mehhiko teadlane Enrique Juan Palacios. 1934. aastal külastas piirkonda Carnegie' meeskond jälle ning koostas Calakmuli kaardi. 1976. aastal tegi Joyce Marcus esimesena ettepaneku pidada Calakmulis leitud maopea glüüfi linna embleemiks. Tema oletas ka, et klassikalisel perioodil oli Calakmul maiade tsivilisatsiooni pealinn.
Järgmised arheoloogilised uurimused, mida juhtisid Simon Martin ja Nikolai Grube 1994. ja 1995. aastal, oletasid, et lõunamaiade madalikul olid kaks tähtsamat keskust: Tikal ja Calakmul. Järgmised uurimistööd Calakmulis olid suunatud põhimõtteliselt monumentidele ja struktuuridele ning 1981. aastal algas Campeche ülikooli (Universidad Autónoma de Campeche) Calakmuli teadusuuringute programm William Folani juhendamisel.
1993. aastal viidi läbi Calakmuli biosfääri arheoloogiline programm (The Archeological Project of Calakmul Biosphere), mille juht oli Ramón Carrasco Vargas. Uuringu käigus avastati klassikalise perioodi kuningapüramiid.[6]
Seinamaalingud on väärtuslikud maiade kultuuri tundmise allikad. Seinamaalingud avastati Calakmuli esimesel ja teisel püramiididel. Arvatakse, et nende ehitamine sai alguse 420. ja 620. aasta vahel.
Seinamaalingute loomiseks kasutati sinist, rohelist, kollast, punast ja pruuni värvi, mis kanti hallikasroosale taustale. Võrreldes teistes linnades asuvate maalingutega annavad Calakmulilt leitud joonistused ülevaate nii valitsejate rituaalidest kui ka lihtinimeste igapäevaelust.
Maalingutel on kujutatud mehi ning rohkem kui tavaliselt maiade kultuuri maalingutel naisi ja lapsi, inimeste kehad on tavaliselt ebaproportsionaalsed. Inimeste riided viitavad tõenäoliselt nende omanike ühiskondlikule positsioonile: mõnel on lihtsamad niudevööd ja peasidemed, teistel on mõjuvamad peakatted. Mõnel nais- ja meesfiguuridel on sellised ehted, nagu kõrvarõngad, kaelakeed ja ornamendid, ning naistel on tihti värvitud näod ja kaelad. Osa nendest maalingutest kujutavad inimesi, kes valmistavad või söövad toitu, mõned maalingud kujutavad ka keraamiliste toodete valmistamise või transportimise protsessi.
Maalingutest arusaamisele aitavad kaasa hieroglüüfilised kirjutised. Kuna isiklikke nimesid nendes kirjutistes ei esine, oletati, et need inimfiguurid ei kujuta siiski konkreetseid inimesi. Lisaks sellele korduvad tihti kirjutistel kolm hieroglüüfi, mis tähistavad ilmselt ühe naise nime ja tema tiitlit, aga tema seos nende maalingutega on tänapäevani teadmata.[3]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
