Bērzpilsi vald (läti Bērzpils pagasts) on vald Lätis Balvi piirkonnas.
Vald piirneb sama piirkonna Krišjāņi, Tilža ja Lazdukalnsi vallaga, Madona piirkonna Indrāni ja Ošupe vallaga ning Rēzekne piirkonna Gaigalava vallaga.
Valla pindala on 128 km². 2016. aasta seisuga elas seal 788 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 782 lätlast, 22 venelast, 2 valgevenelast, 5 ukrainlast ja 1 poolakas.[3] Valla keskus on Bērzpilsi küla. Vallamaja asub aadressil Dārza iela 27, vallavanem on Biruta Bogdane.[4]
Ajalugu
Bērzpilsi vald moodustati aastal 1840 endise Domopole mõisa maadele. Agraarreformi eel olid valla aladel Bonifacova mõis pindalaga 262 hektarit, Ludvinova mõis pindalaga 356 hektarit, Cūkupe mõis pindalaga 183 hektarit, Mūri mõis pindalaga 599 hektarit, Gailīši mõis pindalaga 151 hektarit, Poļanova mõis pindalaga 172 hektarit, Domopole mõis pindalaga 201 hektarit ja Vecpilsi mõis pindalaga 256 hektarit. Aastani 1925 kandis vald nime Domopole valla, seejärel nimetati see ümber Bērzpilsi vallaks ning ühtlasi liideti osa selle territooriumist Tilža ja Rugāji vallaga.[5]
Aastal 1935 oli Bērzpilsi valla pindala 320 km² ja seal oli 6456 elanikku.[6] Aastal 1945 moodustati vallas Benislava, Bērzpilsi, Drudži, Golvari, Liepari ja Osudari külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Bērzpilsi külanõukoguga likvideeritav Osudari külanõukogu, aastal 1954 aga Golvari külanõukogu.[7] Vald moodustati külanõukogust aastal 1991. Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald Balvi rajooni. 2009. aastast kuulub Bērzpilsi vald Balvi piirkonda.
Mälestised
Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Bērzpilsi katoliku kirik, Bērzi kalmistu kabel, Bonifacova muinaskalmed ehk Männisaareke, Sala muinaskalmed ehk Katkuhauad, Berzīne linnamägi ehk Starij Zamok, Upesgala muinasasula, Iča muinasasula ja Vārene mäe muinaskalmed.[8] Kohaliku kaitse all on Bērzpilsi katoliku kiriku altar, Sala maaharijate-kalurite talud, Bērzpilsi koolimaja, Bonifacova mõisa häärber, Golvari keskaegne kalmistu, Gribkova keskaegne kalmistu ehk Kalmemägi, Beļauski muinaskalmed ja Domopole muinaskalmed ehk Sõjahauad.[9]
Ajalugu
Suurim jõgi on valla lääneosas voolav Aiviekste jõgi. Looduskaitse all on Vecgabrāni paju, Iča mänd, Bērzi kiriku pärn, Lejmala saar, Bērzpilsi allee, Saksmale kalmistu männid, Saksmale kalmistu Suurmänd ja Saksmale Augukalda mänd, lisaks kasvab vallas Bērzpilsi alleel veel neli nimetut looduskaitsealust põlispuud. Valla lääneosa jääb osaliselt Lubānsi märgala hoiualale.[10]
Külad
Vallas on 38 küla. Valla keskuses Bērzpilsis (vidējciems) oli aastal 2018 233 elanikku. Teine sama staatusega küla on Vacpiļs 44 elanikuga aastal 2018. Kaks valla küla on staatusega mazciems: Bierži 2 elanikuga aastal 2018 ja Sola 14 elanikuga aastal 2018. 34 valla küla on staatusega skrajciems: Apšinīki 6 elanikuga aastal 2018, Augstori 25 elanikuga aastal 2018, Beļauski 45 elanikuga aastal 2018, Bierzīši 5 elanikuga aastal 2018, Bonifacova 4 elanikuga aastal 2018, Domopole 8 elanikuga aastal 2018, Gabrāni 20 elanikuga aastal 2018, Golvori 41 elanikuga aastal 2018, Gribkova 3 elanikuga aastal 2018, Jabolova 7 elanikuga aastal 2018, Javinīki 17 elanikuga aastal 2018, Kažuki 3 elanikuga aastal 2018, Kiļauka 4 elanikuga aastal 2018, Kļaveņi 2 elanikuga aastal 2018, Kononi 11 elanikuga aastal 2018, Lauskinīki 6 elanikuga aastal 2007, Leidumnīki 6 elanikuga aastal 2018, Ločaunīki 2 elanikuga aastal 2018, Markovka 1 elanikuga aastal 2003, Masaļnīki 13 elanikuga aastal 2018, Mūramuiža 1 elanikuga aastal 2018, Osudari 3 elanikuga aastal 2018, Pelerejas 2 elanikuga aastal 2007, Poleņi 30 elanikuga aastal 2018, Pugači 7 elanikuga aastal 2018, Saksmale 27 elanikuga aastal 2018, Silamuiža 26 elanikuga aastal 2018, Somi 2 elanikuga aastal 2018, Sprūdzinīki 12 elanikuga aastal 2018, Zosuli 18 elanikuga aastal 2018, Zvonovka 1 elanikuga aastal 2018, Tabakova 1 elanikuga aastal 2018, Vasareņi 5 elanikuga aastal 2007 ja Viškuļi 23 elanikuga aastal 2018. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]
Viited
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
