![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6a/Zirli_reoveepuhastusjaama_biogaasi_mahuti_ja_koostootmisseade_Austrias.jpeg/640px-Zirli_reoveepuhastusjaama_biogaasi_mahuti_ja_koostootmisseade_Austrias.jpeg&w=640&q=50)
Biogaas
From Wikipedia, the free encyclopedia
Biogaas ehk käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib, kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad[1]. See koosneb peamiselt metaanist CH4 (45–70%) ja süsinikdioksiidist CO2 (30–55%), vähesel määral sisaldub biogaasis lämmastikku N2, divesiniksulfiidi H2S ja teisi gaase[2].
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6a/Zirli_reoveepuhastusjaama_biogaasi_mahuti_ja_koostootmisseade_Austrias.jpeg/640px-Zirli_reoveepuhastusjaama_biogaasi_mahuti_ja_koostootmisseade_Austrias.jpeg)
Biogaasi toodetakse biolagunevatest materjalidest: loomasõnnikust, reoveesettest, taimse biomassi allikatest, toiduainetööstuse jäätmetest ja muudest biojäätmetest. Levinud on mitme tooraine kooskääritamine suurema produktsiooni saavutamiseks.[3] Lisaks on biogaasi võimalik koguda prügilatest prügilagaasina.[4]
Biogaasi põhikomponent metaan on energiakandja, mille põlemisel energia vabaneb. Seetõttu on biogaasist võimalik soojuse ja elektri koostootmisseadme abil toota nii elektri- kui soojusenergiat. Tehniliselt puhastatud biogaasi ehk biometaani saab kasutada mootorikütusena ning suunata üldisesse maagaasivõrku, kui selle kvaliteet vastab loodusliku maagaasi standarditele.[4]
Kuna biogaasi saadakse taastuvate looduslike materjalide bioloogilisel lagundamisel, siis on see taastuvenergiaallikas ning paljudes riikides saavad biogaasi tootjad taastuvenergiatoetusi.