Lämmastik
keemiline element sümboliga N ja aatomnumbriga 7 / From Wikipedia, the free encyclopedia
Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7. Lämmastik on tavatingimustes lõhnatu, värvitu ja maitsetu gaas, mis moodustab Maa atmosfäärist mahult 78,09% (massilt 75,51%). Lämmastik on universumis esinemissageduselt kuues element[1] ning maakoores 32. element.[2] Lämmastik on mittemetall ning esineb looduses keemiliselt väga püsivate kaheaatomiliste lihtaine molekulidena. Kahe lämmastikuaatomi vahel on kovalentne kolmikside, mida loetakse üheks tugevamaks omataoliseks.[3] Seetõttu on kaheaatomiline lämmastikumolekul peaaegu inertne.[4]
7 |
5 2 |
N 14,0067 |
|
Lämmastik |
Lämmastikul on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 14 (esinemissagedusega 99,63%) ja 15 (esinemissagedusega 0,37%).[1] Sellest lähtuvalt võetakse arvutuslikuks lämmastiku aatommassiks 14,0067.
Lämmastiku keemistemperatuur normaalrõhu korral on −195,795 °C,[5] millest madalamal temperatuuril esineb lämmastik värvitu vedelikuna. Lämmastiku sulamistemperatuur normaalrõhu korral on −210 °C,[5] millest madalamal temperatuuril muutub lämmastik tahkeks valgeks aineks, mis meenutab oma struktuurilt lund.[2]