From Wikipedia, the free encyclopedia
Bad Bentheim on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Grafschaft Bentheimi kreisis, Nordrhein-Westfaleni ja Hollandi piiril, umbes 15 km Nordhornist lõunas ja 20 km Enschedest kirdes.
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2018) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Juuni 2018) |
Bad Bentheim | |
---|---|
Pindala: 100,0 km² (2017)[1] | |
Elanikke: 16 251 (31.12.2022)[2] | |
Koordinaadid: 52° 18′ N, 7° 10′ E | |
Valla asend Grafschaft Bentheimi kreisis | |
See on ka riigi poolt tunnustatud kuumavee soolvee ja väävli spaalinn, seepärast ka nimetus Bad ("kümblus"). Bad Bentheimis on ka Bentheimi loss, linna embleem. Linna asukad on üldiselt tuntud kui "Badman Bentheimers".
Linnapiir on 49 km, põhja-lõuna suunas 14 km ja ida ja lääne suunas 12 km. Bad Bentheimile alluv territoorium koos kõigi osadega on 100,16 km². 31. detsembril 2015 elas seal 15 311 inimest.
Bad Bentheim on linn, mida on kujundanud evangeelne kirik, kuulub Alam-Saksimaa Grafschaft Bentheimi kreisi. See külgneb kahe muu Alam-Saksimaa linna, Schüttorfi ja Nordhorniga, samuti iseloomulikumalt katoliiklike Gronau ja Ochtrupi linnadega vastavalt Nordrhein-Westfaleni Steinfurti ja Borkeni kreisides. Bad Bentheim asub otse Hollandi piiri ääres, selle vahetud naabrid teisel pool on De Lutte ja Losser, mõlemad katoliiklikud paigad Overijsseli provintsis (Twente piirkonnas). Veidi kaugemal asuvad Hollandi linnad Almelo, Enschede ja Hengelo ning Saksa poolel Lingen, Rheine, Münster ja Osnabrück.
Linna osad on Achterberg, Bardel, Gildehaus, Hagelshoek, Holt und Haar, Sieringhoek, Waldseite ja Westenberg.
Bad Bentheimi esimene dokumenteeritud mainimine pärineb umbes 1050. aastast nimega Binithem. Linna nime päritolu kohta on mitu oletust. See võiks viidata lugale (saksa: Binsen), mis kasvas varasematel aegadel piirkonna rabamaastikul. Mõned arvavad ka, et, koos Hollandi Twente piirkonnaga, nimi võiks tulla tubantidelt. Bad Bentheim, endine krahvide residents, vaatab tagasi traditsioonidest rikkale ajaloole. Sajandeid oli see turulinn samanimelise Bentheimi krahvkonna (Grafschaft) keskus. 1945. aastal vabastasid Briti okupatsioonivõimud "pruuni Bentheimi" kreisikeskuse kohast ja viisid selle töölisklassilinna Nordhorni, mis paiknes rohkem keskel.
Linna embleem on Bentheimi krahvide võimas Bentheimi loss, mida on esmamainitud 1116. aastal. 1711. aasta paiku avastati tervistavad väävliallikad, millest kasvas välja spaa oma kuuma soolase vee ja kliinikuga.
1895. aastal veetsid Hollandi kuninganna Emma ja tema 15-aastane tütar Wilhelmina mitu nädalat Bentheimi kümblas. Enne seda olid seal viibinud nii Otto von Bismarck kui ka keiser Wilhelm I. Otto von Bismarcki auks püstitati Bentheimis liivakivist kuju väljakule, mis kannab samuti tema nime, Bismarckplatz. See seisab ikka veel seal, otse lossi all.
1865. aastast on Bentheimil linnaõigused. Omavalitsusreformi käigus Alam-Saksimaal ühendati Bentheimi linn, Samtgemeinde (valdade ühendus) Gildehaus (mille liikmed olid Gildehaus, Achterberg, Hagelshoek, Holt und Haar, Waldseite ja Westenberg) ning Bardeli ja Sieringhoeki vallad 1. märtsil 1974 ühendatud Bentheimi linnaks. 1979. aastast kutsutakse seda Bad Bentheimiks. Allosa Gildehaus on riigi poolt tunnustatud tervisekeskus (Erholungsort) 1982. aastast.
Pärast Teist maailmasõda oleks kogu piirkond koos paljude teiste Saksamaa piirialadega Bakker-Schuti plaaniga 1945. aastal Hollandi poolt annekteeritud, kuid USA lükkas selle plaani tagasi.
Bentheimi liivakivi, tuntud kui Bentheimer Gold, mida kaevandati Bentheimis ja Gildehausis, viidi 15. ja 18. sajandi vahel üle vana krahvkonna piiride Münsterlandi Ida-Friisimaal, Hollandisse, Belgiasse ja Taani. Mõned näited sellest liivakivist tehtud olulistest ehitistest on kuningapalee Amsterdamis, teater ja Jumalaema kirik Antwerpenis, katoliku kirik Århusis, Martini kirikutorn Groningenis (valminud 1482) ja Münsteri raekoda.
Oletatavasti on platvorm, millel seisab New Yorgi Vabadussammas, tehtud Bentheimi liivakivist, kuid teised Saksa linnad, nende seas Obernkirchen, väidavad, et hoopis nemad andsid kivi selleks ettevõtmiseks.
Nagu vanas krahvkonnas, on Bad Bentheimi linna kujundanud peamiselt protestantlik usk, mida peab 52,6% linnarahvast (30. juunil 2006), kellest 36,7% on kalvinistid ja 15,9% luterlased. Veel 21,5% on katoliiklased. Ülejäänud 25,9% kas ei oma usulisi tõekspidamisi või järgivad muid uske.
Linna kõige tähtsam embleem, loss – Burg Bentheim – seisab linna keskel, kus seda ei saa lihtsalt tähelepanuta jätta. Populaarset turismikohta saab tänapäeval külastada muuseumina, giidiga või ilma. Kõrge lossitorn, tuntud kui Pulverturm, või "Püssirohutorn", annab külastajatele hea ülevaate Bad Bentheimist.
Bad Bentheimi liivakivimuuseum (Bad Bentheimer Sandsteinmuseum) on muuseum, mis asub ajaloolises Bentheimi talumajas (sealne talunik oli Ackerbürger, kes elas linnas ja omas linnamehe õigusi, erinevalt paljudest talunikest) koos täiendustega, mis näitavad Bentheimi liivakivi ajalugu (murdmine ja kasutamine, kauplemine ja töötlemine) ja kivimi geoloogiat. Seal võib näha eksponaate, nagu näiteks Romaani stiilis ristimisanumad 12. ja 13. sajandist või kivistised, kui mainida kahte püsieksponaati.
Franzosenschlucht ("Prantslase kuristik") asub otse vabaõhuteatri, niinimetatud Bentheimer Freilichtbühne (vabaõhulava) kõrval. Bad Bentheimi vabaõhunäidenditel on ebatavaline toimumiskoht kolmes mahajäetud kivimurrus, pakkudes seega erakordset looduslikku tausta. Suviti lavastatakse seal näidendeid. Sageli peetakse seal erilisi üritusi, näiteks öiseid etendusi.
Haus Westerhoffi peetakse linna üheks kõige armsamaks taluniku linnamajaks (Ackerbürgerhäuser), aastast 1656. Aastatel 1989–1991 restaureeriti see professionaalselt. Nüüdisajal näitavad kunstnikud ja käsitöölised seal oma töid.
Väärt on vaadata ka reformitud protestantlikku kirikut oma kalvinistliku siseviimistlusega, mille hulka kuulub muuhulgas krahv Arnold II zu Bentheim-Tecklenburgi haud. See ehitati aastal 1696 endise varagooti stiilis kiriku kohale aastast 1321, millest ainult natuke on säilinud, nagu gooti tuba ja krahvi krüpt selle all. Täna on see tavaline barokk-kirik, mille keskel seisab vana kivist kantsel. Surnuaias kiriku ümber leidub muljetavaldavaid, sajanditevanuseid hauakive, mis on olulised kunstiajaloole.
Katoliiklik Ristija Johannese kirik (Kirche St. Johannes Baptist) oma barokk interjööriga asub lossipargist läänes ja pärineb vastureformatsiooni ajast. Krahv Ernst Wilhelmi käsul ehitati see 1670. aastal Bentheimi liivakivist.
Väliselt on hoone üsna tavaline, kuid sees on suursugused, varabaroksed altarid ja jäänukid akende algsest klaasimisest põhjaseinas.
Muud vaatamisväärsused:
Populaarne tegevus linnas on Nachtwächterrundgänge ('öövahi jalutuskäik'). Need toimuvad esmaspäeva, reede ja laupäeva õhtuti algusega kell 9. Kohtumiskohaks on Burg Bentheimi alumine lossivärav. Need jalutuskäigud viib läbi linna reisibüroo ja on tasuta. Nendel öistel ekskursioonidel Bad Bentheimis kostitatakse külastajaid lugude ja legendidega linna ja lossi kohta, samuti ajalooliste andmete ja faktidega, mis teeb linna ajaloost huvitava ülevaate.
Niinimetatud Weggen wegbringen on vana traditsioon, mida Bad Bentheimis ja vanas krahvkonnas ikka veel praktiseeritakse. Weggen on meetripikkune rosinaleiva päts, mille sõbrad ja naabrid pärast lapse sündi perekonnale toovad, et tähistada vastsündinu tulevikku. Weggen on pandud sel taotlusel redelile.
Veel üks kultuuriline "tunnusmärk", antud juhul kulinaarne, on Bentheimer Moppen. Need on üsna rasked, pikaealised küpsised, küpsetatud suure hulga köömnetega, ja süüakse Bad Bentheimis ja Schüttorfis, samuti naaberpiirkondades, peamiselt jõulude ajal. Neid tuleb enne söömist kohvi sisse kasta. Köömen annab neile lõhna, mis seab nad eemale tavalisest Jõuluaja kostist.
Linnapea | Ametis |
---|---|
Johann Krabbe | 1899–1930 |
Christian Mikkelsen | 1930–1937 |
Karl Raapitz (NSDAP; ametisse pandud Kreisleiteri poolt) | 1938–1944 |
Karl Brose (NSDAP; ametisse pandud Kreisleiteri poolt) | 1944–1945 (9 kuud) |
Hermann Lammers (ametisse pandud Briti sõjaväelise valitsuse poolt) | 1945 |
Johann Schütte, talunik (CDU) | 1946–1949 |
August Lippold (CDU) | 1949–1956 |
Gerhard Krabbe (CDU) | 1956–1964 |
Dietrich Somberg, maksuametnik (CDU) | 1964–1991 |
Horst Winkler (SPD) | 1991–1996 |
Günter Alsmeier, maksuametnik (CDU) | 1996–2006 |
Volker Pannen, maksuametnik (SPD) | 2006– |
Bad Bentheim on jämedalt 1 tunni autosõidu kaugusel Münster/Osnabrücki rahvusvahelisest lennujaamast (FMO) Grevenis. Piirkondlik lennujaam asub Klausheides Nordhorni lähedal, umbes 30 minutit autosõitu.
Bad Bentheimi raudteejaam asub Wiehengebirgs-Bahnil, mis algab Bad Bentheimis, kuigi rööpad jätkuvad läände Hollandisse. Kohalik rong sellel liinil on RB61 (Bad Bentheim – Rheine – Osnabrück – Herford – Bielefeld).
Pikamaarongidest läbib Bad Bentheimi IC-77 (Amsterdam–Osnabrück–Hannover–Berliin). Kõik rahvusvahelised rongid seisavad Bad Bentheimi jaamas rongide vedurite vahetamise tõttu, kuna Saksamaal ja Hollandis on rongidele erinevad elektrisüsteemid. Need süsteemid ei sobi kokku.
Bussiliinid on Gronausse ja Nordhorni.
Linn asub Bundesstraßel 403 ning on ühendatud maanteevõrguga Autobahnide A 30 (Bad Oeynhausen – Osnabrück – Hengelo) ja A 31 (Emden–Oberhausen) kaudu.
Bad Bentheimis on väikesed ja keskmised turismiettevõtted, tüüpilised väikestele kuurortidele: kohvikud, hotellid ja külalistemajad. Gildehausi kogukond on kujunenud Saksamaa ja Hollandi kiirabiautode keskuseks.
Linna suurimad tööandjad on
Bad Bentheim või ümbritsev "krahvkond" on tuntud kohana, kus on aretatud Bentheimi lamba ja Bentheimi mustalaigulise sea tõug.
Populaarne kohtumis- ja jalutamispaik linnas on Schloßpark lossi all. See on geomeetriline 12-hektariline pargimaa, mis on kujundatud vanade ülestähenduste järgi 18. sajandi vürstlike aedade stiilis. Suures järves pargi põhjaservas leidub parte, keda külastajad sageli söödavad. Muid loomi, nagu metsikuid küülikuid, võib aeg-ajalt näha pargi põõsastes.
Suviti on Schloßparkis purskkaev, mis purskub õhku lamedast liivakivi basseinist. Talviti pumbatakse vesi välja ja purskkaev ei tööta. Purskkaev on ümbritsetud sümmeetriliselt paigutatud roosipeenardest, mis omakorda on ümbritsetud hekkidest. Talviti tuleb linnarahvas, eriti nooremad, parki kelgutama järskudele nõlvadele pargi lõunaosas, otse lossi all. Hilissuvel (augusti viimasel laupäeval) peetakse seal Bad Bentheimi vanakraamiturgu.
Suures parklas pargi lääneosas korraldatakse igal aastal suve- ja sügislaatu ning linna laskefestivali.
Selle parkla lähedal on Bad Bentheimi liivakivimuuseum.
Pärast Teist maailmasõda tuli Bad Bentheimi linnal taas parandada tunduvalt jahenenud suhteid oma läänenaabrite hollandlastega. Professor Hendricus Prakke, 1966. aastast Bentheimi aukodanik, toetas tugevalt seda püüdlust. Prakke, kes suri aastal 1992, oli Hollandi linna Asseni kodanik, kellega Bad Bentheim on alates 1959. aastast intensiivselt partnerlust arendanud.
Ka Hans-Carl Deilmann sai linnalt autasu, kui tema ettevõte Deilmann AG (nüüd KCA Deutag) andis 1970. aastatel tööd rohkem kui 8000 inimesele, asudes juhtivale kohale Bentheimis ja vanas krahvkonnas toimuvas majanduskasvus. Deilmanni auks on Bad Bentheimis tema järgi nimetatud Deilmannstraße.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.