Remove ads
Jacob Isaackzoon van Ruisdael (hollandi hääldus: [ˈjaːkɔp fɑn ˈrœyzdaːl] (
kuula); (1628/1629 Haarlem, Hollandi Vabariik – 14. märts 1682 Amsterdam, Hollandi Vabariik) oli hollandi maali- ja trükikunstnik.
| Jacob van Ruisdael | |
|---|---|
| Sünninimi | Jacob Isaackzoon van Ruisdael |
| Sündinud |
1628/1629 Haarlem, Hollandi Vabariik |
| Surnud |
10. märts 1682 Amsterdam, Hollandi Vabariik |
| Rahvus | hollandlane |
| Tegevusala | maalikunst, trükikunst |
| Kunstivool | Hollandi kuldajastu |
| Tuntud teoseid |
"Juudi surnuaed" (u 1650) |
| Mõjutatud |
Salomon van Ruysdael, Allaert van Everdingen, Cornelis Vroom |
| Mõjutanud |
Meindert Hobbema, Thomas Gainsborough, Vincent van Gogh |
| Autogramm | |
 | |
Ruisdaeli peetakse Hollandi kuldajastu üheks tuntumaks maastikumaalijaks.[1] Ta mõjutas maastikumaali traditsiooni üle maailma, muuhulgas inglise romantiste, prantsuse Barbizoni koolkonda, Hudsoni jõe koolkonda ning teisi Hollandi maalikunstnikke, nende seas Vincent van Goghi.
Ruisdaeli looming oli kogu ta elu Hollandi Vabariigis hinnas. Tänapäeval leiab seda era- ja riiklikest kogudest üle maailma. Suurimad kogud asuvad Amsterdamis Rijksmuseumis, Londonis Rahvusgaleriis, Peterburis Ermitaažis ja New Yorgis Metropolitani Kunstimuuseumis.[2]
Remove ads
Jacob Isaackzoon van Ruisdael sündis eri allikate järgi 1628. või 1629. aastal Hollandi Vabariigis tollases maastikumaalijate mekas Haarlemis.[3] Tema perekond oli kunstilembene: raamitegijast ja kunstikaupmehest[2] isa Isaack van Ruisdael, onu Salomon van Ruysdael ja onupoeg Jacob van Ruysdael olid Hollandi kuldajastu maastikumaalijad.[1] Motiivi kaheks jagatud maastikust, kus ei näi eksisteerivat muud kui maa, vesi ja taevas, võttis Jan van Goyenilt üle Salomon van Ruysdael.[4] Oletatakse, et Jacob Ruisdael õppis isa või onu käe all, onu mõjutusi võib leida pigem varasemas loomingus.[2]
Ruisdaeli pere elas vaesuses. Ta isa oli alatihti võlgades ja tegi läbi mitu mahukat kohtuprotsessi. Kui poeg alustas maalikunstniku tööd, olukord muutus. Ruisdaeli varasema biograafi, Hollandi kuldajastu kunstniku ja eluloolase Arnold Houbrakeni sõnul ei abiellunud ta kunagi, sest soovis oma eakat isa toetada.[5]
Ruisdaeli isikliku elu kohta pole palju teada – tema kirjutatust pole midagi säilinud. Ta isikuomaduste kohta ei saa järeldusi teha ka ta loomingu järgi, sest ühtegi kindlat teda kujutavat teost pole tuvastatud, oletatakse vaid, milline ta võinuks välja näha. Ta kaasaegsed pole midagi maininud tema ega ta teoste kohta, samuti ei ole teada, kui paljud ta teosed olid tellimused.[5]
Vanim Ruisdaeliga seostatav teos jääb aastasse 1646.[6] Kaks aastat hiljem võeti ta maineka Haarlemi Püha Luuka gildi liikmeks.[7] Umbes 1657. aastal kolis ta Amsterdami, et leida loomingule laiemat turgu. Sinna jäi ta elama ja töötama ülejäänud eluks.[8] Kuigi ta töötas maastikumaalijana, reisis ta elu jooksul vähe: 1640. aastatel Blaricumi külla, Egmond aan Zeesse ja Rhenenisse, 1650. aastatel Bentheimi ja Steinfurti ning 1661. aastal Veluwesse, Deventeri ja Ootmarsumi.
On vaieldud, kas Ruisdael tegutses elu jooksul ka arstina. Houbraken on üles tähendanud, et isa lasknud tal nooruses meditsiiniteadusi õppida, ning ta olnud selles edukas ja teinud isegi operatsioone. Seda väidet näib toetavat Amsterdami arstide registrisse kantud nimi "Jacobus Ruijsdael", kes olla omandanud meditsiinikraadi 15. oktoobril 1676 Caeni Ülikoolis. Hollandi kunstiajaloolane Bob Haak[9] on oletanud, et kui see tõepoolest viitab talle, siis läks ta Caeni seetõttu, et seal oli lihtsam haridust omandada kui Leideni Ülikoolis, mis oli tollal ainuke Hollandis meditsiiniharidust andev ülikool. Ligikaudu 1676. aastast ei maalinud Ruisdael igal juhul enam nii palju kui varem ning võib spekuleerida, kas ta keskendus arstikarjäärile, kuid seda ei saa kindlalt väita ning tuleb leppida faktiga, et Jacobus Ruijsdael on olnud Amsterdami arstide registris ning nimi on läbi kriipsutatud sama tindiga, millega oli kirjutatud.[10]
Pole alust väita, et Ruisdael elas elu lõpuaastatel vaesuses. Kuigi pole teada, et tal oli kinnisvara või väärtpabereid, hinnati ta vara pärast surma 2000 kuldnale, millest võib järeldada, et ta elas rahaliste probleemideta.[5]
Jacob van Ruisdael suri 10. märtsil 1682. aastal Amsterdamis.[11] Ta on maetud Haarlemisse Püha Bavo kiriku kalmistule.[12]
Remove ads
Jacob van Ruisdaeli teoseid on võrdlemisi keeruline kronoloogilisse järjekorda seada, sest ta dateeris neid harva.[10] Praeguseks on teada ligikaudu 700 maali.
Kunstiajaloolase Wolfgang Stechowi järgi võib Hollandi maastikumaali jagada kolmekümnesse kategooriasse; Ruisdael keskendus erilistele maastikele, nagu metsad, jõed, luited, külateed, panoraamid, meri, rannd, talvised külad, linn ja fantaasiamaastikud.[14] Kuigi ei ole teada, et ta oleks Skandinaaviat külastanud,[15] lisandusid neile maastikele 1659. aastal maalitud mägiojad ja kosed, mis olid inspireeritud kunstnik Allaert van Everdingeni Skandinaavia maastikest.[2] Tema teostes domineerib tavaliselt taevas, maapinna maalimiseks kasutas ta pigem tumedaid ja sügavaid toone.
Tolle aja kontekstis olid Ruisdaeli käsitlus ja tehnika väga ainulaadsed, sest kaasaegsetest lahknenuna suutis ta ühendada romantilisuse ja monumentaalsuse realistlikkusega.[16] Ta arendas välja palju uudseid motiive ja tähendusi, maastikest kumab läbi proov ühendada reaalne elu kõrgemate püüdlustega.[3]
Võrreldes teiste Hollandi maastikumaalijatega on ta loomingus tugev filosoofiline nüanss. Teosed mõjuvad mõtlikena, neis on tugevat emotsionaalsust. 1650. aastatel muutusid ta teosed dramaatilisemaks: taevas täitus äikesepilvedega, sagenesid sünged looduspildid, motiivide sekka lisandusid salapärased metsad, kalmistud ja lossid. Seda võib tõlgendada kui inimelu mõttetuse ja väiksuse vastandumist looduse ülluse ja suurusega.[17]
Varane periood
Esimene Jacob van Ruisdaeli dateeritud teos jääb aastasse 1646. Kaks aastat hiljem, aastal 1648 võeti ta maineka Haarlemi Püha Luuka gildi,[11] kuhu kuulus ka näiteks maalikunstnik Frans Hals ja Ruisdaeli onu Salomon van Ruysdael.[18] Ta stiil ja töövõtted arenesid hoogsalt ning noore ea kohta jõudis ta virtuooslikkuseni kiiresti. Kaasaegseid maastikumaalijaid ületas ta üsna pea. Teostes paistab tugevalt silma küpsus[16] ja detailsus: puude lehestik ja võrad on nii täpselt välja maalitud, et võib määrata nende liigi.[19]
Tollesse aega jääv tuntuim teos on õlimaal "Maastik düüniga" (1646), mille ta maalis vaid 17- või 18-aastaselt. Kompositsioonis on ta klassikalisele Hollandi traditsioonile vastandudes asetanud keskmesse liivaluite, millele annab lisarõhu päikeselaik. Sellele rõhuasetust toetavad omakorda maali suured mõõtmed – 105 × 163 cm.[20]
Varasesse perioodi jääb ka graafikaga eksperimenteerimine. Säilinud on vaid üle saja joonistuse, seejuures mitte ühtegi mere- või talvestseeni. Ka 13 sügavtrükitehnikas teost on pärit varasest perioodist. On teadmata, kes teda õpetas, sest peamistelt mõjutajatelt – isalt, onult ja teda mõjutanud maastikumaalijalt Cornelis Vroomilt pole säilinud ühtegi graafikateost. Ka trükitehnikas saavutas ta meisterlikkuse kiiresti. Pärast esialgseid katseid väikeses formaadis teostega hakkas ta looma suuremaid maastikke, mis olid 17. sajandil Hollandi kontekstis kõrgtasemel. Viimane teos valmis 1655. aastal ning pole teada, miks ta trükikunstiga tegelemise lõpetas.[21]
Õitseaeg
1650. aastate esimesel poolel külastas Ruisdael arvatavasti koos hea sõbra, maastikumaalija Claes BerchemigaIda-Hollandit ja Lääne-Saksamaad. Võib arvata, et ta maalis hiljem reisil tehtud visandite järgi, teostest ei ole kavandeid säilinud. Ühel ta esimesel maalil Lääne-Saksamaal asuvast Bentheimi lossist (1651) õhkub Hollandi maalikunstis uudset suursugusust. Ta kasutas seda lossi motiivina ka hiljem ning on seda kujutanud vähemalt 14 teoses.[16] Reisil Saksamaale maalis ta ka vesiveskeid, paigutades need esimese kunstnikuna maali keskmesse. Selle heaks näiteks on õlimaal "Kaks avatud lüüsiga vesiveskit" (1653).[22]
1657. aastal kolis ta Amsterdami, kuhu oli tekkinud suur kunstnike kogukond,[16] põhjuseks kunstiajaloolase Seymour Slive'i järgi kodukohast Haarlemist parem kunstiturg – tollal oli keskklassil ligipääs kunstile ja nõudlus selle järele oli suur.[23] Veidi pärast enese sisseseadmist võttis ta majapidamisse abiks orvu Meindert Lubbertszi (eelkõige tuntud kui Meindert Hobbema), kellest sai varsti ta õpipoiss ning hiljem samuti Hollandi kuldaja kunstnik.[16]
1660. aastate keskpaigas kujutas Ruisdael skandinaaviapäraseid motiive ja maastikke. Ta teosed põhinesid Hollandis põhjamaist maastikumaali populariseeriva kaasaegse kunstniku Allaert van Everdingeni maastikumaalidel.[15] Ta lõi umbes 150 skandinaavialiku maastikuga maali, millest tuntuim on "Kosk varemetes lossiga maastikul" (u 1665–1670).
Paljud Ruisdaeli teostel kujutatud asukohad on tänapäevalgi äratuntavad, kuid teda ei saa pidada siiski realistiks. Päris elu ja fantaasia hea sulamina võib välja tuua kaks teost pealkirjaga "Juudi surnuaed" (u 1650 ja 1654–1655) – mõlemal maalil on näha hauakive, mis on visandatud Amsterdami lähedal Ouderkerkis, ning fiktiivseid mägesid ja varemeid.[2]
Hiline periood
Hilisel loomeperioodil lisandusid Ruisdaeli loomingusse mägimaastikud, mille hulgas on tuntuim õlimaal "Mägine maastik" (u 1675–1679).
Sellesse aega jääb ka üks ta tuntumaid õlimaale "Pleekaiad Haarlemi lähistel" (u 1670–1675). Maali kompositsioonis on rõhk maa ja taeva piiril, mida läbistab kõrgusse pürgiv Grote kiriku torn. Kunstiajaloolane K. van Lil on tõlgendanud seda kui esmapilgul lihtsat linnavaadet, mis kannab aga laiemat kristlikku tähendust: ainult need, kes elavad tagasihoidlikku ja kõlbelist elu, võivad pääseda taevasse.[24]
Tema viimaseks teoseks loetakse vahetult enne surma, 1682. aastal maalitud teost "Amsteli jõgi vaatega Amsterdami suunas".[23]
Remove ads
Jacob van Ruisdaeli mõjud on nähtavad ta õpilase Meindert Hobbema varases loomingus. Mõned teemad ja kompositsioonid olid ka otse ta teostest pärit. Ruisdaeli mõjutusi võib märgata 1662. aastateni, seejärel hakkas Hobbema oma käekirja arendama. Kuigi nad loominguliselt lahknesid, hoidsid nad ühendust hilisemas elus, näiteks oli Ruisdael 1668. aastal Hobbema abielutseremoonial tunnistaja.[16]
Ruisdaeli mõju teistele kaasaegsetele kunstnikele oli küll märkimisväärne, kuid ta ei olnud kuigi tuntud, sest tollal hinnati kõrgemalt Hollandi itaaliapäraseid maastikke. 18. sajandil ta loomingu tuntus kunstikollektsionääride seas küll kasvas, kuid laiemat tähelepanu pälvis see alles 19. sajandi esimesel poolel Inglismaal ja Prantsusmaal, kui populaarsust hakkas koguma romantismiajastu naturalistlik maastikumaal.[2] 1830.–1870. aastatel Prantsusmaal tegutsenud Barbizoni koolkonda mõjutasidki peamiselt 17. sajandi Hollandi kuldaja maastikumaalijad, nagu Jacob van Ruisdael, Aelbert Cuyp ja Meindert Hobbema.[25]
Ruisdaeli looming on kaalukalt mõjutanud 18. sajandi inglise maalikunstniku Thomas Gainsborough' nägemust loodusest.[4] Samuti on see suure jälje jätnud hollandi maalikunstnikule Vincent van Goghile, kes kogus palju inspiratsiooni Hollandi meistritelt ja mainis neid tihti kirjavahetuses.[2][26]
Remove ads
"Veski Wijkis Duursteede lähistel" (u 1670; õli lõuendil; 83 × 101 cm; Rijksmuseum)
"Juudi surnuaed" (u 1650; õli lõuendil; 142,2 × 189,2 cm; Detroiti kunstiinstituut)
"Peasissepääs Brederode'i lossi" (u 1655; õli paneelil; 30,2 × 37,8 cm; Philadelphia kunstimuuseum)
"Talvemaastik" (1670; õli lõuendil; 42 × 49,7 cm; Rijksmuseum)
"Kosk mägilossiga" (u 1665; õli lõuendil; 100 × 86 cm; Herzog Anton Ulrichi muuseum Braunschweigis)
"Soo" (u 1665; õli lõuendil; 72,5 × 99 cm; Ermitaaž), all vasakul nurgas osaliselt kustunud signatuur "IvRuisdael"
"Kaks avatud lüüsiga vesiveskit" (1653; õli lõuendil; 66,4 × 84,1 cm; Getty muuseum Los Angeleses)
"Kosk varemetes lossiga maastikul" (u 1665–1670; õli lõuendil; 119,3 × 71 cm; erakogu)
"Mägine maastik" (u 1675–1679; õli lõuendil; 99,5 × 137 cm; Ermitaaž)
"Amsteli jõgi vaatega Amsterdami suunas" (u 1681–1682; õli lõuendil; 53,4 × 67,6 cm; Cambridge’i Ülikooli Fitzwilliami muuseum)
,_by_Jacob_van_Ruisdael.jpg)
Remove ads
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
Remove ads