Alu mõis

Alu mõis (saksa keeles Allo) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb Rapla maakonna Rapla valla territooriumile.^[1] Mõisakompleks asub Alus.

Vanimad teated Alu mõisa kohta pärinevad 1409. aastast^[2]. Aastatest 1306-1422 on Alus (Allo) mainitud von Alwenid, 1523 aastani Dönhoffid, ca 1550. aastast Pirita kloostri küla^[3]. Tõenäoliselt oli mõisa keskuses juba keskajal kivihoonestus. 1594. aastal kuulus Wrangellidele^[4]

17. sajandil kuulus mõis Uexküllidele ja Wrangellidele. Pärast Põhjasõda vahetas mõis sageli omanikke, kuuludes Rosenitele, kuni Hans Diedrich von Rosen (maetud 1738) müüs 26. aprillil 1705. aastal Alu mõisa Bengt Heinrich von Bistramile, Bistramite ning Tiesenhausenite omandusse.^[1]

1858. aastal läks Alu mõis naabruses asuva Sikeldi mõisa omaniku Otto von Lilienfeldi valdusse, kes lasi lammutada vanad hooned ning rajada uue härrastemaja.^[1]

Mõisa viimane omanik oli Rudolf von Lilienfeldt, kellelt see 1919. aastal võõrandati.^[1]

Mõisa härrastemaja ehitustööd algasid 1862. aastal arhitekt Paul Alischi, kes oli ka Kreenholmi Manufaktuuri arhitekt, projekti järgi. Hoone valmis 1875. aastal, saades oma lõpliku kuju Friedrich Modi projekti järgi. Viiekorruselise nurgatorni, sakmelise rinnatise ja kuubikukujulise vormiga uusgooti stiilis ehitis on mõjutatud keskaegsest linnusearhitektuurist.^[1]

1920.–1930. aastatel asus endises härrastemajas kool. Teise maailmasõja järel oli hoone Eesti Põllumajandustehnika kasutuses. 1999. aastal omandas kunagise Alu mõisa peahoone Kaitseliit, rajas sinna oma õppekeskuse ning sellega seoses lasi 2000. aastate alguses hoone restaureerida.^[1]

Härrastemaja juures asub park koos tiigiga.^[1]

Vähestest säilinud kõrvalhoonetest on silmapaistvam uusgooti stiilis ait.^[1]

Kultuurimälestiste registris on Alu mõisa peahoone registrinumbri 15323 all, park registrinumbri 15324 all ning ait-kuivati registrinumbri 15325 all.^[5]

1999. aastal ostis Kaitseliidu peastaap Rapla vallalt Alu mõisahoone ja rajas sinna koolituskeskuse^[6]