Aksi
saar Eestis From Wikipedia, the free encyclopedia
Aksi (varem kirjakeeles ka Äksi)[2] on 59 hektari suurune saar Põhja-Eestis Soome lahes, Prangli saarest 3 kilomeetrit kagu pool, mille tõttu nimetatakse teda vahel Väike-Prangliks ja .
 |
See artikkel räägib saarest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Aksi (täpsustus). |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Aksi | |
|---|---|
.jpg) Aksi Maa-ameti kaldaerofotol | |
| Ümbritseb | Soome laht |
| Koordinaadid | 59° 35′ 59″ N, 25° 5′ 23″ E |
| Pindala | 59 ha[1] |
| Pikkus | 2,3 km |
| Laius | 500 m |
| Rannajoone pikkus | 4,9 km |
| Kõrgeim koht |
4,3 m üle merepinna |
| Elanikke |
(asustamata) |
 | |
Nimi
Rootsi keeles nimetati saart Lilla Wrangelsö, saksa keeles Klein-Wrangelsholm ja vene keeles Малый Врангельсгольм[3].
Aksi eestikeelse nime päritolu on teadmata. 17. sajandi teise poole rootsikeelsel kaardil on kasutatud nimekuju Hackesahr, millest võis tuleneda hilisem Aksi. Nimi võib tuleneda haha nimest või soomekeelsest sõnast haaksi, mis tähendab 'laeva' või 'paati'.[4]
Loodus
Saare pindala on 59 hektarit. Saare kuju on piklik, umbes 2,3 km pikk ja 500 m lai. Aksi loodeots on kivine, kaguots liivane.
Saare pind on kaetud metsade ja heinamaadega. Saare 12 hektari suurune madalsoo kujunes, kui luidetevaheliselt madalalt alalt juhiti väikejärvede vesi 4 kuivenduskraavi abil minema, et alasid kasutada heinamaadena. Kui elanikud saarelt lahkusid, hakkasid heinamaad soostuma. Rannikul on maaliline liivarand, kiviklibused rannaalad ja liivaluited. Saare kesk- ja lõunaosa katab 18,8 hektari ulatuses kadastik, kohati ka arukaasik. Rohkesti kasvab vesi-kirburohtu. Saare idarannikul on nõmmeniidud.
Saarel leidub nastikuid.
Haruldastest lindudest pesitseb saarel merikotkas.
Saar kuulub 1999. aastast Prangli maastikukaitseala Aksi sihtkaitsevööndisse. Aksi saarel on linnukaitseala, mis kuulub koos Prangli saare osaga Natura 2000 programmi loodushoiualade hulka. Turistidele on saarel lõkkeplats.
Aksi tulepaak rannalt
Aksi kivilabürint
Aksi rand
Saare loodeots
Ajalugu
Aksi kuulus Eestimaa kubermangu Harju kreisi Jõelähtme kihelkonda. 1790–1953 oli saarel alaline asustus.
1849 ladus David Weckmann, kelle koolmeistri-laadse töö tõttu olid saareelanikud ümbruskaudsetest veidi haritumad, väikestest kividest aastaarvu ning tegi samasse kividest labürindi.
1918. aastal elas saarel 46 inimest. Enne Teist maailmasõda oli saarel 5 perega küla, kus oli 24 hoonet (talud: Kaguotsa, Aksi-Iisaku, Aksi-Madise, Pihlaka ja Vahetoa).
Aksilasi tunti heade paadi- ja mööblimeistritena, see oli ka paadiehitajate suurpere Aksbergide kodusaar. Nende paadid ja kalapaadid, eriti mootorpaadid, olid 20. sajandil hästi tuntud ja hinnatud randlaste hulgas. Ka Aksi kiiktoole peeti eriti headeks. Mõni endine saareelanik töötas veel pärast Teist maailmasõda paguluseski paadimeistrina.
Ööl vastu 25. augustit 1941 ujus saarele alasti mees, kes põgenes hukkuvalt kaubalaevalt Eestirand. Paljud saarlased põgenesid 1944. aastal Soome ja Rootsi.
Küla viimased elanikud sunniti 1950. aastatel lahkuma NSV Liidu piirivalve poolt.
1986. aastal rajati saare lõunaotsale Aksi tulepaak.
Septembris 2004 tabas saart ulatuslik maastikupõleng.
Vaata ka
Viited
Kirjandus
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
