Abava ürgoru looduspark
From Wikipedia, the free encyclopedia
Abava ürgoru looduspark (läti Abavas senleja) on looduspark Lätis Kuramaal Tukumsi piirkonna Kandava linnas ning Kandava ja Matkule valla territooriumil, Talsi piirkonnas Sabile linnas ning Abava ja Gibuli valla territooriumil, Kuldīga piirkonnas Renda ja Rumba valla territooriumil ning Ventspilsi piirkonnas Ugāle, Zlēkase ja Usma valla territooriumil.
| Abava ürgoru looduspark | |
|---|---|
| Dabas parka "Abavas senleja" | |
 | |
| Koordinaadid | 57° 4′ 47″ N, 22° 22′ 22″ E |
| Pindala | 148,58 km² |
| Tüüp | looduspark |
| Moodustatud | 1957 |
  | |
Kaitseala loodi 1957. aastal, et kaitsta Ida-Kuramaa kõrgustiku Abava jõe orgu ja Abava ürgorgu. Toona võeti kaitse alla Kandava ja Renda vaheline lõik. 1977. aastal laiendati kaitstavat ala, selle pindalaks kujunes 6697 hektarit.[1] Tänapäeval on kaitseala pindala 148,58 km² ja tegu on suurima looduspargiga Lätis. Selle vanim looduskaitsealune osa on Čuža soo, mis võeti kaitse alla juba 1927. aastal kui Läti ainuke põõsasmarana kasvukoht, lisaks asus seal väävlirikka veega Kuradisilma allikas.[2] Tänapäeval moodustab sealne soo looduspargi koosseisus oleva hoiuala.
Kaitseala eesmärk on kaitsta piirkonna maastikku, ökoloogilisi ja kultuuriloolisi väärtusi, sealhulgas Sabile ja Kandava linna ning Pedvāle vabaõhumuuseumi. Loodusparki jäävad ka mitmed geoloogilised kaitsealad, nende seas Valgale kosk, Īvande kärestik, Abava Kuradikivi, Abava Kuradikoobas, Abava juga, Māra kambri koobas. Kaitsealal asub mitmeid Läti aladel haruldasi biotoope, nagu loopealsed ja lubjarikkad allikasood.[3] Ka on kaitseala looduslike kaitstavate rohumaade pindala suurem kui ühelgi teisel Läti kaitsealal, seal asub 13% Läti looduslikest rohumaadest.[4] Sealt on leitud 252 looduskaitsealust liiki.[5] Kaitstavaid biotoobitüüpe on kaitsealal kokku 28.[6]
.JPG)
50,15% kaitsealast on metsa all, 28,55% on põllumajanduslik maa ja 1,84% veekogud. Aluskorra moodustavad Amata ja Gauja lademete kivimid (liivakivi, savi, aleuriit, dolomiit, domeriit, paas, kips). Kaitseala lõunaosas Amula ja Imula orgudes paljanduvad ka nooremad Amula kihistu kivimid (liivakivi, savi, aleuriit, dolomiit, domeriit, paas, kips, mergel).[7] Looduspargi keskmeks on seitsme terrassiga Abava ürgorg.[8]
Metsadest võib leida laialehist kareputke, mets-kuukressi, lood-angervart.[9] Vanades loodusmetsades kasvab Helleri ebatähtlehik, kohati ka kolmehõlmaline batsaania.[10] Paljanditel kasvab suur soomukas.[11] Sealsed nõrglubja-allikad on ainsaks paigaks Lätis, kus kasvab looduslikult põõsasmaran, nende juures elavad ka teelehe-mosaiikliblikas, vasakkeermene pisitigu, suur-rabakiil, vareskaera-aasasilmik ja sõõrsilmik.[12] Abava jões elab paks jõekarp, seal kasvab ka süstlehist konnarohtu.[13] Tähelepanuväärsete liikide seas on veel karvane maarjalepp, kaunis kuldking, soohiilakas, palu-karukell ja roheline hiidkupar.[14]
Faunas on haruldasim linnuliik merikotkas, kes kaitsealal üksikutes kohtades vahel pesitseb.[15] Looduspark on üks väheseid paiku Lätis, kus on esindatud kõik riigis leiduvad nahkhiireliigid. Sealne kaitseala on üks nahkhiirte poolest rikkamaid Läti kaitsealasid, jäädes alla üksnes Gauja rahvuspargile; levinuim on põhja-nahkhiir.[16] Kaitsealal elab kohati ka eremiitpõrnikas.[17]
Looduspark osa moodustab Kandava vallas asuv 96 hektari suurune Čuža soo ('maranasoo') hoiuala, mis võeti kaitse alla juba 1927. aastal kui Läti ainuke põõsasmarana kasvukoht, lisaks asus seal väävlirikka veega Kuradisilma allikas. 1957. aastal oli kaitseala pindala 70 hektarit. 1977. aastal moodustati sinna 131,2 ha suurune botaaniline kaitseala. Tänapäevastes piirides on hoiuala 1999. aastast.[18]
Soo põhjaosa asub Daugava lademe dolomiidil ja merglil, mis paiknevad 10 meetri sügavusel. Lõunapoolne osa asub Katlesi, Stipini, Ogre ja Amula kihistute liivakivil.[19] Hoiualast katavad 62,1 hektarit metsad.[20]
Sealsed väärtuslikud biotoobid on lubjarikkal mullal asuvad kuivad niidud, pärna-vahtra kooslustega nõlvade, rusukallete ja jäärakute metsad, mineraalainerikkad allikad ja allikasood ning aluselised ja nõrgalt happelised liigirikkad madalsood. Hoiualal elutsevad vasakkeermene pisitigu, suur-kuldtiib, teelehe-mosaiikliblikas ja rulltigu.[21] Soos elutseb 1326 liiki päevaliblikaid, mis moodustab 53,5% kõigist Lätis leitud päevaliblikaliikidest.[22] Kõige väärtuslikumaks koosluseks loetakse seal aga põõsasmarana-loopealset.[23] Kokku on hoiualal 25 biotoopi.[24]
Lisaks põõsasmaranale kasvavad seal veel harilik rass, püramiid-akakapsas, pruun sepsikas, raudtarn, pääsusilm, Pallase kuslapuu, harilik käoraamat, tömbijuurene koeratubakas, hall käpp, aas-hundihammas, harilik võipätakas, siberi võhumõõk ja harilik porss.[25] Sammaldest kasvavad seal laialehine pungsammal, ümaralehine peensammal, rabamüülia, harilik viherik, harilik meelik, harilik tiivik, harjastiivik, soovildik, harilik laanik, suur tömptipp, koldjas ebatömptipp, kahkjas peekersammal, kahehambuline kammtupik, erilehine kammtupik, väike raunik, sarnas-lehiksammal, harilik palusammal, niidukäharik, kivi-lõhiksammal, mets-lehiksammal, suur lehiksammal, harilik sanioonia, harilik punaharjak, harilik hellik, täht-kuldsammal, preissia, kähar pellia, kaunis skorpionsammal, kahetipuline niitsammal, suur niitsammal, harilik lumilehik, kivihärmik, hall rahnik, harilik korbik, korbasõõrik, läikulmik, roomav sõõrsammal, harilik paelsammal, harilik lõhistanukas, madal keerdsammal, habras keerdsammal, lood-keerdsamma, sõnajalg-nöörsammal, lood-jõhvsammal, kollakas barbula, punakas barbula, harilik teravtipp, erilehine kammtupik, lainjas kaksikhammas, Mülleri kottsammal, raba-kaksikhammas, püstlehine kaksikhambake, pisisuu-krässik, kitsalehine turbasammal, kännukatik, metsakäharik, pudelpõisik, lillakas turbasammal, pruun turbasammal, metsehmik, longus pirnik, väike sõrmiksammal, kähar sulgsammal ja harilik lõhistanukas.[26]
Soost on leitud 69 liiki linde, neist 64 on seal ka pesitsejad. Neist kaitse all on rukkirääk, jääkoskel, valge-toonekurg, sookurg, tamme-kirjurähn, nõmmelõoke, punaselg-õgija, väike-kärbsenäpp ja väänkael.[27] 19. sajandil märgati seal kahel korral mustpea-tsiitsitajat. Kuna hoiuala on teoreetiliselt sellele linnule sobilik pesitsuspaik ja Läti merele lähedasematel aladel on ta üksikjuhtudel ka pesitsenud, siis on see osalt kaitse all ka kui tsiitsitaja võimalik pesitsuspaik.[28] Roomajaist elavad seal arusisalik, kivisisalik, harilik rästik ja nastik. Kahepaiksetest on soo koduks tiigikonnale, rabakonnale, rohukonnale, harilikule kärnkonnale, harivesilikule ja tähnikvesilikule.[29]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
