From Wikipedia, the free encyclopedia
Pihkva 76. õhudessantdiviis (vene keeles 76-я Гвардейская Краснознамённая десантно-штурмовая дивизия, ka 76-я гвардейская десантно-штурмовая дивизия) on Venemaa Föderatsiooni õhudessantvägede üksus, mille staap asub Pihkva oblastis Pihkvas.
![]() | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
76. kaardiväe õhudessantdiviis | |
---|---|
![]() 76. kaardiväe õhudessantdiviisi embleem] | |
Riik | Venemaa |
Kuuluvus | Venemaa Relvajõud |
Haru | Venemaa õhudessantväed |
Lahingud |
Pealetung Kiievile[1] Vene-Ukraina sõja lõunarinne[2] |
Autasud | Suvorovi orden (2014) |
Diviis loodi 1. septembril 1939. aastal 157. laskurdiviisi nime all ja oli Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkonna koosseisus. 1941. aastal osales Odessa kaitselahingutes ja Feodossija dessandis. 1943. aastal nimetati ümber 76. kaardiväelaskurdiviisiks, osales Stalingradi lahingus. 1946. aastal nimetati ümber 76. kaardiväe õhudessantdiviisiks. 1948. aastal NSV Liidu relvajõududes alanud uute rünnakväeosade loomise raames moodustati kaardiväe laskurdiviisist 2-polguline 76. õhudessantdiviis ja 1947. aastal sai diviisi asukohaks Pihkva.
1948. aastal moodustati loodud õhudessantvägedest otse kaitseministeeriumile (mitte maavägede ülemjuhatusele) alluv üksik õhudessantvägede armee, kuhu kuulus 4 korpust, milles 12 õhudessantdiviisi ja 171. üksik sidepataljon (asub Moskva lähedad Medveži ozero lähedal).
Pihkva õhudessantdiviis osales 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses mitmete rahutuste ja konfliktide mahasurumises Armeenias, Aserbaidžaanis, Gruusias, Kõrgõzstanis, Põhja- ja Lõuna-Osseetias, augustiputši käigus saadeti ka Eestisse. Diviisi üks polk saabus 20. augustil Tallinna, piiras 21. augusti hommikul Tallinna teletorni ning lahkus järgmisel päeval Eestist.
2002. aasta lõpul teatas Vene asekaitseminister Vladimir Issakov, et Pihkvas paikneva õhudessantväediviisi elukutseliste süsteemile üleviimise esimene järk on täidetud. Pihkva 76. õhudessantväediviisi 104. polgu kõik ohvitserid ning kolm neljandikku reakoosseisust on komplekteeritud elukutseliste sõjaväelastega.
Diviisi üks õppekeskus asub Petseris, millel on otsene side Eestiga – paljud sealsed ohvitserid on teeninud enne Eestis, tunnevad siinseid olusid hästi ja on säilitanud Eestiga tihedad sidemed.
Diviis on kavas komplekteerida ainult elukutselistest sõjaväelastest. 2009. aastal saavad sõdurid ajateenijad kuutasu 4000 rubla, lepingu alusel teenivad sõdurid 13 000 rubla.[3]
2020. aastal anti diviisi käsutusse pataljoni jagu tehnikat, 31 BMD-4M ja 8 BTR-MDM Rakuška.[4][5]
76. õhudessantdiviisi väeosad üritasid 1991. augustiputši ajal 21. augustil, hõivata Pirital Tallinna teletorni, kuid selle käigus said hävitava kaotuse osaks[7] elektrooniliste võitlusvahenditega peetud lahingus Eesti poolele.
Diviis osales Esimeses Tšetšeenia sõjas ja kaotas seal langenutena 45 meest.
Alates 1999. aastast osales 76. õhudessantdiviis ka Teises Tšetšeenia sõjas.
29. veebruarist 1. märtsini 2000 Arguni lähedal kõrgendikul 776 toimunud lahingus kaotas diviis ametlikel andmetel surnutena 84 sõjaväelast.
Diviis osales ka 2008. aasta Lõuna-Osseetia sõjas.
Üksus osales 2014. aastal Donbassi sõjas.[8] 19. augustil 2014 langes Ukrainas Luhanski oblastis Georgijivka alevi juures Ukraina sõjaväelaste kätte kaks 76. kaardiväe õhudessantdiviisi soomusmasinat BMD-2.[9] Venemaa eitas oma sõjaväelaste osalemist lahingutes Ukrainas, kuid Ukraina võimude väitel on neil piisavalt tõendeid Vene regulaarväelaste osalemisest lahingutes Ukraina vägede vastu. Pihkva ajalehe "Pskovskaja Gubernia" ("Pihkva kubermang") andmetel hukkus Georgijiva juures 76. õhudessantdiviisi 1. rood peaaegu täies koosseisus (80 võitlejast jäi ellu 10).[10][11][12][13] Ukrainas sõdivad vene sõjaväelased nõudsid kohalikelt maa eraldamist oma langenud võitlejate muldasängitamiseks.
Sellest diviisist on pärit ka Venemaa 450-meheline rahuvalvepataljon Bosnias.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.