From Wikipedia, the free encyclopedia
İlham Heydər oğlu Əliyev (hääldus: [ilˈham hejˈdæɾ oɣˈɫu æˈlijɪf]; kasutatakse ka kirjapilti Ilham Hejdär oglu Älijev; sündinud 24. detsembril 1961 Bakuus) on Aserbaidžaani neljas ja praegune president. Tema isa oli eelmine president Heydər Əliyev.
İlham Əliyev | |
---|---|
4. Aserbaidžaani president | |
Ametis | |
Ametisse asumise aeg 31. oktoober 2003 | |
Eelnev | Heydər Əliyev |
7. Aserbaidžaani peaminister | |
Ametiaeg 4. august 2003 – 31. oktoober 2003 | |
Eelnev | Artur Rasizadə |
Järgnev | Artur Rasizadə |
Uue Aserbaidžaani Partei juht | |
Ametisse asumise aeg 31. oktoober 2003 | |
Eelnev | Heydər Əliyev |
Isikuandmed | |
Sünninimi | İlham Heydər oğlu Əliyev |
Sünniaeg |
24. detsember 1961 Bakuu, Aserbaidžaani NSV, Nõukogude Liit (praegune Aserbaidžaan) |
Rahvus | aserbaidžaanlane |
Erakond | Uue Aserbaidžaani Partei |
Abikaasa | Mehriban Paşayeva (1983–) |
Vanemad |
Heydər Əliyev Zərifə Əliyeva |
Lapsed |
Leyla Əliyeva Arzu Əliyeva Heydar Əliyev |
Alma mater | Venemaa Välisministeeriumi Moskva Riiklik Rahvusvaheliste Suhete Instituut |
Autogramm |
Əliyev on alates 2005. aastast oma isa asutatud Uue Aserbaidžaani Partei juht. Samuti on ta alates 1997. aastast Aserbaidžaani Rahvusliku Olümpiakomitee esimees.
Əliyev õppis aastatel 1967–1977 Bakuu 6. Keskkoolis. 1977. aastal astus ta Moskva Riiklikku Rahvusvaheliste Suhete Instituuti ning jätkas 1982 õpinguid aspirantuuris. 1985. aastal sai ta doktorikraadi ajaloos. Aastatel 1985–1990 oli ta sama ülikooli õppejõud. Ta on politoloogiadoktor ning on kirjutanud mitu raamatut tänapäeva Aserbaidžaani naftastrateegia geopoliitilistest aspektidest.[1]
Mais 1994 määrati İlham Əliyev Aserbaidžaani Riikliku Naftakompanii asepresidendiks. Ta oli üks võtmefiguure Aserbaidžaani valitsuse ja Lääne naftafirmade läbirääkimistel uute lepingute sõlmimiseks. Aastal 1995 valiti ta riigi parlamenti ja 1997 sai ta rahvusliku olümpiakomitee esimeheks. Augustis 2003, kaks kuud enne presidendivalimisi määrati ta peaministriks. Oktoobris loobus Heydər Əliyev tervislikel põhjustel presidendiametist ning määras oma poja, kes oli seni sõltumatu kandidaat, oma partei ainsaks presidendikandidaadiks.
15. oktoobril 2003 toimunud valimiste ametlike tulemuste järgi võitis valimised İlham Əliyev, kogudes 76,84% häältest. Opositsioon keeldus tulemusi tunnustamast ja korraldas massilise protesti väidetava korruptsiooni ning valimiste võltsimise vastu.
Opositsiooniliikmete ja inimõiguslaste kaebuste kohaselt pole inimõiguste olukord Aserbaidžaanis Əliyevi presidendiks oleku vältel paranenud. Opositsiooni meeleavaldused on endiselt keelatud või piiratud Bakuu äärelinnadega ning valitsus avaldab endistviisi survet sõltumatule ajakirjandusele. 2005. aastal vabastas Əliyev rahvusvahelise surve, eriti Euroopa Nõukogu nõudmiste mõjul vanglast paljud mõjukad opositsionäärid, kes arreteeriti seoses valimisjärgsete meeleavaldustega.
Inimõiguste rikkumise ja ainuvõimu tõttu Aserbaidžaanis peavad paljud eksperdid Kaukasuse ja endise Nõukogude Liidu asjus Əliyevit diktaatoriks.[2][3][4] 2010. aastal avaldas Wikileaks diplomaatilise telegrammi USA saatkonnast Aserbaidžaanis, milles võrreldi president Əliyevit maffiabossiga.[5]
2008. aastal kuulutas Əliyev, et "Mägi-Karabahh ei saa iialgi iseseisvaks, seda seisukohta toetavad ka rahvusvahelised rahuvahendajad ning Armeenia peab reaalsusega leppima" ning et "1918. aastal anti Jerevan armeenlastele. See oli suur viga. Erivani khaaniriik oli aserite territoorium ning armeenlased olid seal külalised."[6]
2008. aastal valiti İlham Əliyev taas ametisse 87% häältega. Opositsiooniparteid boikoteerisid valimisi. 2009. aasta 18. märtsil toimunud referendum kiitis heaks konstitutsiooniparandused, mille kohaselt Əliyev võib presidendiametisse kandideerida elu lõpuni, ühtlasi piirati ajakirjandusvabadust.
Aserbaidžaani 2010. aasta parlamendivalimistel kinnistus Əliyevi toetajate enamus parlamendis: esmakordselt Aserbaidžaani ajaloos ei pääsenud peamistest opositsiooniparteidest Aserbaidžaani Rahvarindest ega Musavatist riigi seadusandlikku kokku ainsatki saadikut.
9. oktoobril 2013 valiti Əliyev 85%-ga häältest kolmandaks viieaastaseks ametiajaks presidendiks.
The Economist nimetas Aserbaidžaani oma 2010. aasta demokraatiaindeksis autoritaarseks režiimiks, pälvides 135. koha 167-st.
Əliyevi emakeel on aserbaidžaani keel, ta oskab ka inglise, prantsuse, vene ja türgi keelt. Tema abikaasa Mehriban Əliyeva on kunstnik. Neil on kolm last (Leyla, Arzu ja Heydər) ning viis lapselast[1]. Tal on ka vanem õde Sevil Əliyeva.
Əliyevi fotot näidatakse filmi "Borat" lõpukaadrites, jättes vale mulje, justkui oleks ta filmis kujutatud fiktsionaalse Kasahstani president.[7]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.