![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/06/Flag_of_Zambia.svg/langtn-640px-Flag_of_Zambia.svg.png&w=640&q=50)
Zambia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Zambia ( /ˈzæmbiə/), yo o itsegeng lefatshe ka bophara ka leina la lefatshe la Zambia, ke lefatshe le le dikaganyeditsweng ke mafatshe a mangwe. Mafatshe a mabapi ke la Congo mo bokone, Tanzania mo bokone botlhaba, Malawi mo botlhaba, Mozambique, Zimbabwe, Botswana le Namibia mo borwa, le Angola mo bophirima. Toropo kgolo ke Lusaka, e e bonwang kwa borwa bogare jwa lefatshe. Palo tsa batho di kitlanye thata mo toropo kgolong ebong Lusaka mo borwa le kwa kgaolwaneng ya Copperbelt Province go ya bokone bophirima.
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e6/Cataratas_Victoria%2C_Zambia-Zimbabue%2C_2018-07-27%2C_DD_29.jpg/640px-Cataratas_Victoria%2C_Zambia-Zimbabue%2C_2018-07-27%2C_DD_29.jpg)
Zambia Republic of Zambia (Sekgowa) Icalo ca Zambia (Bemba) Cisi ca Zambia (Tonga) Naha la Zambia (Lozi) Dziko la Zambia (Nyanja) Charu cha Zambia (Tumbuka) | |
---|---|
Motto: "One Zambia, One Nation" | |
Diteme tsa semmusô | Sekgowa |
Demonym(s) | Zambian |
Fatshe | |
• Total | 752,617 km2 (290,587 sq mi) (38th) |
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1b/Zambia%2C_administrative_divisions_-_eo_-_colored.svg/640px-Zambia%2C_administrative_divisions_-_eo_-_colored.svg.png)
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/16/The_first_president_of_Zambia_Kenneth_Kaunda_visiting_Finland_in_1968_%28JOKAURR2A_C011-1%29.tif/lossy-page1-640px-The_first_president_of_Zambia_Kenneth_Kaunda_visiting_Finland_in_1968_%28JOKAURR2A_C011-1%29.tif.jpg)
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/21/UNZA_MAIN_ENTRANCE.jpg/640px-UNZA_MAIN_ENTRANCE.jpg)
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/54/UNZA_BRANCH_LIBRARY.jpg/640px-UNZA_BRANCH_LIBRARY.jpg)
Ka kgwedi ya Phalane a tlhola masome a mabedi le bone ngwaga wa 1964, lefatshe le ne la tsaya boipuso jwa lone go tsweng kwa lefatsheng la United Kingdom mme tona Rre Kenneth Kaunda o ne a tswengwa mo stlilong sa botautona.Phutlhego ya Kaunda's socialist United National Independence Party (UNIP) e ne ya tsaya marapo a go busa go tsweng ka ngwaga wa 1964 go ya kwa go wa 1991. Go tsweng ka ngwaga wa 1972 go ya kwa go wa 1991 lefatshe la Zambia e ne e le lefatshe la phutlhego e ngwefela, maikaelelo a se e ne e le go kopanya lefatshe go nna lengwefela ka sekano sa 'Zambia o mongwefela, lefatshe le lengwefela'. Kaunda o ne an fengwa ke Frederick Chiluba wa phuthego ya social-democratic Movement for Multi-Party Democracy ka ngwaga wa 1991,ka yone nako e lefatshe la Zambia le ne la nna le kgolo ya itsholelo ka selekanyo se se kwa godimo[1].