![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c5/Covid-19-curves-graphic-social-v3.gif/640px-Covid-19-curves-graphic-social-v3.gif&w=640&q=50)
Distanshamentu sosial
From Wikipedia, the free encyclopedia
Distanshamento sosial (Ingles: Social distancing) ta un konhuntu di medida no-farmaseutiko pa para of frena e plamamentu di un malesa kontagioso. Su meta ta pa redusi e probabilidat di kontakto entre hende ku ta karga e vírus i esunnan ku no ta infektá, pa asina minimalisá tantu transmishon di e malesa komo e chèns pa bira malu of muri.[5][6]
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c5/Covid-19-curves-graphic-social-v3.gif/640px-Covid-19-curves-graphic-social-v3.gif)
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/15/Covid-19-curves-graphic2-stopthespread-v3.gif/640px-Covid-19-curves-graphic2-stopthespread-v3.gif)
Distanshamentu sosial ta mas efektivo ora e infekshon por wordu transmiti via gota chiki (tosamentu of nistermentu); kontakto fisiko direkto, inkluyendo kontakto seksual; kontakto fisiko indirekto (p.e. ora tòch un obheto kontaminá); of transmishon via aire (ora e mikro-organismo por sobrebibi den aire pa tempo largo).[7]
Distanshamentu sosial por ta menos efektivo den kasonan unda e transmishon di e infekshon ta tuma luga via awa of kuminda kontaminá of mediante kargadónan manera sangura of otro insekto, i menos frekwente di persona pa persona.[8]
Na otro banda di e medaya distanshamentu sosial por inklui soledat, produktividat redusi, i perdida di otro benefisionan asosiá ku interakshon humano.