Estoniana linguo (eesti keel) esas un ek l'Uralika lingui. Ol esas linguo tre proxime parentala a la Finlandana linguo. Estoniana esas l'oficala linguo di Estonia.
| Estoniana linguo | |||
|---|---|---|---|
| eesti keel | |||
| Parolata en: | Estonia | ||
| Quanto di parolanti: | 1,1 milioni | ||
| Klasifikuro: | Uralika lingui Fina-Ugrana brancho Fina-Volga grupo Fina-Laponiana Baltiko-Fina lingui Estoniana | ||
| Oficala stando | |||
| Oficala linguo en: | Estonia ed Europana Uniono | ||
| Regulata da: | Eesti Keele Instituut | ||
| Kodexi | |||
| ISO 639-1: | et | ||
| ISO 639-2: | est | ||
| Videz anke: Uralika lingui – Linguaro | |||
Sube demonstrata traiti koncernas originale Estoniana-linguala fenomeni. On povas facile lektar Estoniane se savas bazala reguli ortografiala dil linguo.
Konsonanti
En tabelo esas demonstrata konsonanto-foni, quo uzesas en originale Estoniana-linguala vorti.
| bilabialo | labial- dentalo |
dentalo | palatalo | velaro | |
|---|---|---|---|---|---|
| klusilo | |||||
| sibilanto | |||||
| spiranto | |||||
| nazalo | |||||
| lateralo | |||||
| tremulanto | |||||
| mivokalo |
1 ne esas ortografala litero.
Uzesas anke literi b, c, č, d, f, g, q, š, z, ž, w, x.
En ortografio konsonanto-foni demonstresas sequante:
Konsonanti havas tri longeso-gradi (kurta - mi-geminato - longa geminato):
(1) Relate klusili (p, t, k) la gradi esas demonstrebla:
- luba ‘permiso’ - kepiga ‘per kano’ - keppi (kom objekto) ‘kano’.
Altrakaze la mi-geminato e longa geminato dependas del funciono dil vorto ma ne esas videbla:
- kala ‘fisho’ - kellad ‘horloji’ - kella ‘aden horlojo’.
(2) Relate p, t, k existas pluse longeso-gradi anke sonoreso-opozo.
- b, d, g - pronuncesas kurte [p, t, k] ma kelke sonorale [B, D, G].
- p, t, k - pronuncesas kelke plu longe [p, t, k] ma ne-sonorale.
- p, t, k pos longa vokalo e pp, tt, kk pos kurta vokalo - pronuncesas kelke plu longe [pp, tt, kk] e ne-sonorale.
(3) d, t, l, n, s - pronuncesas palatale se sequanta fono esas (od antee esis) i o j (Ide: y). Exemple:
- palju [pal’yu] ‘multa, multe’
- loss [los’s’] ‘kastelo’ (i esas en genetivo lossi)
- kott [kot’t’] ‘sako’ (i esas en genetivo koti)
Altrakaze d, t, l, n, s pronuncesas ne-palatale.
(4) h ofte ne pronuncesas en komenco dil vorto
- hiir [iir, hiir] ‘muso’
- hind [int, hint] ‘preco’
- hea [ea, hea] ‘bona’
Vokali
| vertikale: | horizontale: | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| vasta | ronda | vasta | ronda | |||
| klozita | ||||||
| meza | ||||||
| apertita | ||||||
- Omna vokali esas kurta e longa a - aa, e - ee, õ - õõ, i - ii, o - oo, ö - öö, u - uu, ü -üü. üü pronuncesas diftongiale [üi] avan vokalo: müüa [müi¸a] ‘vendar’ (komparez: küüs [küüs] ‘unglo’).
- En Estoniana linguo ne esas harmonio di vokali (quale en Finlandana linguo).
- L'acento esas sur unesma silabo (vokalo), ma en pruntita vorti, l'acento povas esar sur la lasta silabo, exemple: proble·em ‘problemo’, revolutsio·on ‘revoluciono’, alle·rgia ‘alergio’.
Diftongi
Diftongi formacas vokala parto di ula silabo, e li pronuncesas sen ula interrupto.
naerda ‘ridar |
mao ‘di serpento’ |
lai ‘vasta’ |
laul ‘kanto’ | |
käod ‘kukuli’ |
käin ‘me vizitas’ |
kräunuda ‘miaular’ | ||
teadus ‘cienco’ |
seon ‘me ligas’ |
eile ‘hiere’ |
||
lõa ‘di kateno’ |
nõel ‘pinglo’ |
lõoke ‘alaudo’ |
võim ‘povo’ |
lõug ‘mentono’ |
roa ‘di manjajo’ |
poed ‘butiki’ |
poiss ‘puerulo’ |
||
köis ‘kordo’ |
||||
tui ‘kolombo’ |
||||
süüa [süi¸a] ‘manjar’ |
Ne existas diftongi komencante per i e finante per a, õ, ö, ü.
Gradal alternado
En l' Estoniana linguo gradal alternado havas tri manieri:
- (1) nur qualesal alternado, exemple: d : j en pada : paja (‘poto’, ‘di poto’).
- (2) samafoye e qualesal e quantesal alternado, exemple: nn : nd en kinnas : kinda (‘miteno’, ‘di miteno’).
- (3) nur quantesal alternado, exemple: kk : k en kukk : kuke (‘hanulo’, ‘di hanulo’).
Quantesal alternado esas videbla nur en klusili (p, t, k). Gradal alternado esas nur che acentita silabo, exemple: isand : isanda (‘patrono’, ‘di patrono’).
| konsonanti | forta | febla | konsonanti | forta | febla |
|---|---|---|---|---|---|
| jõgi ‘rivero’ | jõe (genitivo) | pood ‘butiko’ | poe (genitivo) | ||
| nälg ‘hungro’ | nälja (genitivo) | sadada ‘pluvar’ | sajab ‘pluvas’ | ||
| härg ‘tauro’ | härja (genitivo) | põld ‘feldo’ | põllu (genitivo) | ||
| halg ‘lenio’ | halu (genitivo) | vend ‘frato’ | venna (genitivo) | ||
| kurg ‘gruo’ | kure (genitivo) | kord ‘foyo’ | korra (genitivo) | ||
| puhkan ‘me repozas’ |
puhata ‘repozar’ | keeld ‘refuzo’ | keelu (genitivo) | ||
| laisk ‘indolenta, -o’ | laisa (genitivo) | suund ‘direciono’ | suuna (genitivo) | ||
| leib ‘pano’ | leiva (genitivo) | keerd ‘diagonala’ | keeru (genitivo) | ||
| luba ‘permiso’ | loa (genitivo) | leht ‘folio’ | lehe (genitivo) | ||
| halb ‘desbona’ | halva (genitivo) | kuus ‘sis’, kuut (partitivo) |
kuue (genitivo) | ||
| varba (genitivo) | varvas ‘pedfingro’ | vars ‘stipo’, vart (partitivo) |
varre (genitivo) | ||
| õmblen ‘me sutas’ |
õmmelda ‘sutar’ |
| konsonanti / vokali | forta (longa) | febla (milonga) |
|---|---|---|
ll mm nn rr ss |
tsehh ‘cheko’ kell ‘horlojo’ nõmm ‘erikeyo’ linn ‘urbo’ narr ‘senila’ puss ‘kultelo’ |
(genitivi:) tsehhi kella nõmme linna narri pussi |
ts hn hl hm rm (edc.) |
oks ‘vergo’ mets ‘foresto’ kõhn ‘insipida’ mahl ‘suko’ lehm ‘bovino’ sõrm ‘fingro’ … |
(genitivi:) oksa metsa kõhna mahla lehma sõrme … |
ee ii oo uu õõ ää öö üü |
saar ‘insulo’ seen ‘fungo’ piim ‘lakto’ loom ‘animalo’ puus ‘pelvo’ rõõm ‘joyo’ hääl ‘sono’ nöör ‘kordo’ küün ‘fenuyo (domo)’ |
(genitivi:) saare seene piima looma puusa rõõmu hääle nööri küüni |
oe ai ae õe õi (edc.) |
laul ‘kanto’ koer ‘hundo’ pais ‘bufo di aquo’ vaev ‘plago’ nõel ‘pinglo’ võim ‘povo, forco’ … |
(genitivi:) laulu koera paisu vaeva nõela võimu … |
| konsonanti | forta | febla | konsonanti | forta | febla |
|---|---|---|---|---|---|
| lukk ‘seruro’ | luku (genitivo) | palk ‘salario’ | palga (genitivo) | ||
| tappa ‘ocidar’ | tapan ‘me ocidas’ | seep ‘sapono’ | seebi (genitivo) | ||
| ratta (genitivo) | ratas ‘roto’ | eit ‘avino’ | eide (genitivo) | ||
| kokre ‘karasino’ (partitivo) | kogre (genitivo de koger) | šeff ‘chefo’ | šefi (genitivo) | ||
| lupja ‘kalko’ (partitivo) | lubja (genitivo de lubi) | tušš ‘(Indiana) inko’ | tuši (genitivo) | ||
| sõpra ‘amiko’ (partitivo) | sõbra (genitivo de sõber) | poiss ‘filiulo’ | poisi (genitivo) | ||
| latv ‘somito di arboro’ | ladva (genitivo) | patja ‘matraco’ (partitivo) | padja (genitivo de padi) | ||
| atra ‘plugilo’ (partitivo) | adra (genitivo de ader) |
Estoniana linguo havas 14 kazi qui uzesas vice Idala prepozicioni.
| Singularo | ||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Nominativo Genitivo Partitivo Esivo Translativo Terminativo Inesivo Elativo Ilativo Adesivo Ablativo Alativo Abesivo Komitativo |
tee ‘voyo’ tee teed teena teeks teeni tees teest teesse teel teelt teele teeta teega |
pakk ‘paketo’ paki pakki pakina pakiks pakini pakis pakist pakki pakil pakilt pakile pakita pakiga |
mõte ‘penso’ mõtte mõtet mõttena mõtteks mõtteni mõttes mõttest mõttesse mõttel mõttelt mõttele mõtteta mõttega |
esimene ‘unesma’ esimese esimest esimesena esimeseks esimeseni esimeses esimesest esimesesse esimesel esimeselt esimesele esimeseta esimesega |
| Pluraro | ||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Nominativo Genitivo Partitivo Esivo Translativo Terminativo Inesivo Elativo Ilativo Adesivo Ablativo Alativo Abesivo Komitativo |
teed ‘voyi’ teede teid teedena teedeks teedeni teedes teedest teedesse teedel teedelt teedele teedeta teedega |
pakid ‘paketi’ pakkide pakke, pakkisid pakkidena pakkideks pakkideni pakkides pakkidest pakkidesse pakkidel pakkidelt pakkidele pakkideta pakkidega |
mõtted ‘pensi’ mõtete mõtteid mõtetena mõteteks mõteteni mõtetes mõtetest mõtetesse mõtetel mõtetelt mõtetele mõteteta mõtetega |
esimesed ‘unesmi’ esimeste esimesi esimestena esimesteks esimesteni esimestes esimestest esimestesse esimestel esimestelt esimestele esimesteta esimestega |
En l' Estonian adjektivi (ed altra atributi) akordas en nombro e kazo. Exemple:
- võõral maal ‘en stranjera lando’
- ilusates linnades ‘en bela urbi’.
Nur en abesivo, komitativo, terminativo ed esivo l’ atributo esas en genitiva formo. Exemple:
- (ilma) suure vaevata ‘sen granda plago’
- huvitava seltkonnaga ‘kun interesanta amikaro’
- suure metsani ‘adche granda foresto’
- kuulsa sportlasena ‘kom konocata sportisto’.
Komparativo
Kompativo formacesas de genitiva formo. Exemple:
- ilus (genitivo: ilusa) -> ilusam ‘plu bela’
- suur (genitivo: suure) -> suurem ‘plu granda’.
Superlativo
Superlativo formacesas per vorto kõige ‘di omna’ e kompativa formo. Exemple:
- kõige ilusam ‘maxim bela’
- kõige suurem ‘maxim granda’.
Se en komparativo esas -e-, superlativo povas esar per -i-, do: suurim ‘maxim granda’. Anke altra moyeni existas: tähtsaim ‘maxim importanta’, uusim ‘maxim nova’. ‘Bona, plu bona, maxim bona’ esas hea, parem, parim.
| 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 |
null üks kaks kolm neli viis kuus seitse kaheksa üheksa |
10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 |
kümme üksteist kaksteist kolmteist neliteist viisteist kuusteist seitseteist kaheksateist üheksateist |
20 30 40 50 60 70 80 90 100 1000 |
kakskümmend kolmkümmend nelikümmend viiskümmend kuuskümmend seitsekümmend kaheksakümmend üheksakümmend sada tuhat |
| 1ma 2ma 3ma 4ma 5ma 6ma 7ma 8ma 9ma 10ma |
esimene teine kolmas neljas viies kuues seitsmes kaheksas üheksas kümnes |
1984ma = tuhande üheksasaja kaheksakümne neljas |
| singularo | pluralo |
|---|---|
| mina, ma ‘me’ sina, sa ‘tu’, te ‘vu’ tema, ta ‘ilu, elu’ |
meie, me ‘ni’ teie, te ‘vi’ nemad, nad ‘ili’ |
| pronomo | prezento | negativa | imperfekto | negativa |
|---|---|---|---|---|
| ma sa ta me te nad |
loen loed loeb loeme loete loevad |
ei loe | lugesin lugesid luges lugesime lugesite lugesid |
ei lugenud |
Perfekto
- Positiva: (ma / sa ta / me / te nad) olen / oled / on / oleme / olete / on lugenud
- Negativa: (ma / sa ta / me / te nad) ei ole lugenud
Plusquamperfekto
- Positiva: (ma / sa ta / me / te nad) olin / olid / oli / olime / olite / olid lugenud
- Negativa: (ma / sa ta / me / te nad) ei olnud lugenud
Pasiva formi
- Prezento: loetakse ‘on lektas’ - ei loeta ‘on ne lektas’
- Imperfekto: loeti ‘on lektis’ - ei loetud ‘on ne lektis’
- Perfekto: on loetud ‘on lektabas’ - ei ole loetud ‘on ne lektabas’
- Plusquamperfekto: oli loetud ‘on lektabis’ - ei olnud loetud ‘on ne lektabis’
Kondicionalo
- Positiva: ma loeksin ‘me lektus’, sa loeksid (edc.), ta loeks, me loeksime, te loeksite, nad loeksid
- Negativa: ma / sa / ta / me / te nad ei loeks ‘me ne lektus’ (edc.)
Imperativo
- Pozitiva: loe ‘(tu) lektez’, lugege ‘(vi, Vu) lektez’
- Negativa: ära loe ‘(tu) ne lektez’, ärge lugege ‘(vi, Vu) ne lektez’
Bazala vort-ordino esas SVO (subjekto - verbo - objekto), exemple: Ma armastan sind. ‘Me amas tu.’
Tere päevast! ‘Bon jorno!’
Tere tulemast! ‘Bonveno!’
Kuidas te end tunnete? ‘Quale vu standas?’
Kuidas seda sõna loetakse? ‘Quale on lektas ca vorto?’
Kas te kõnelete ido keelt? ‘Ka vu parolas en Ido?’
Palun ütelge, kus te elate. ‘Voluntez, dicez, ube vu lojas.’
Ma pean ruttama. ‘Me devas hastar.’
Sa ootasid mind juba kaua aega. ‘Tu vartis me ja longa-tempe.’
Köök on suur, seinad on rohelised, põrand on pruun ja lagi valge.
- ‘La koqueyo esas granda, muri esas verda, pavimento esas bruna e plafono blanka.’
Talv on tavaliselt külm, tihti on viisteist kuni kakskümmend kraadi külma.
- ‘Vintro esas ordinare kolda, ofte esas dekekin, dudek gradi kolda.’
Ma olen sõitnud mööda Euroopat: Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal, Poolas ja Austrias.
- ‘Me voyajis alonge Europa: en Anglia, Francia, Germania, Polonia ed Austria.’
- MUSTA LIPU VALGUSES
- Tule ümber on kogunend mõned.
- Ridva otsas must laperdav kalts.
- Ahnelt neelab mu saamatud kõned
- Sügistuule käes kahisev malts.
- Keegi sult suurt kirjaoskust ei nõua:
- Piisab, kui seinale kritseldad “A”.
- Veel plankusid lõhu, kui müüre ei jõua -
- Mu vaikiva heakskiidu pälvid sa taas
- Ja ikka ja jälle on lahus su soovid
- Sellest, mida sa tohid ja pead.
- Kui käimas on mässud ja revolutsioonid,
- Siis meiegi kohal. Me tõstame pead.
- Kui naine kord aeg avab meilegi süle.
- Öös süttivad silmad, kus peegeldus õud.
- Siis vaenlusetormid meist tuiskavad üle.
- Vihaselt rõhuvad tumedad jõud.
- Nüüd üheskoos hümni me laulame ööle,
- Sest öö meid ju varjab ja katab ka sind.
- Me laulame: “Julgesti, vennad, nüüd tööle!”
- Täis piirita ohvrimeelt leegitsev rind.
- Läbi riikluse ajastu lehvib see kangas,
- Must nagu lõpmatu maailmaruum.
- Kuni püsivad seadused, kohtud ja vanglad,
- Teil pilkavalt naeratab surnupealuu.
- Tony Blackplait
 |
Oficala lingui di Europana Uniono | |
|---|---|---|
| Angliana | Bulgariana | Chekiana | Daniana | Estoniana | Finlandana | Franciana Germaniana | Grekiana | Hispaniana | Hungariana | Irlandana | Italiana | Latviana Lituaniana | Maltana | Nederlandana | Poloniana | Portugalana | Romaniana Slovakiana | Sloveniana | Suediana | ||
| Fonto: Pagino di Europana Uniono | ||
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
