From Wikipedia, the free encyclopedia
At Prefektuur Tokio (japoonsk 東京都 Tōkyō-to, ingelsk Tokyo Prefecture of Tokyo Metropolis, of ianfach Tokyo) as en prefektuur uun't Regiuun Kantō uun Jaapan. Diar wene knaap 14 miljuun minsken. Det prefektuurhoodsteed as Shinjuku (uun't Stääd Tokio).
 Tekst üüb Öömrang |
| Tōkyō-to 東京都 | |
|---|---|
 | |
| Grünjdooten | |
| Ferwaltangsteed: | Shinjuku, Tokio |
| Regiuun: | Kantō |
| Hoodeilun: | Honshū |
| Grate: | 2.187,50 km² |
| Weederuundial: | 1 % |
| Iinwenern: | 13.942.856 (1. Oktuuber 2019) |
| Iinwenern/km²: | 6374 Iinw. per km² |
| Lunkreiser: | 1 |
| Gemeenen: | 39 + 23 distrikten |
| ISO 3166-2: | JP-13 |
| Guwernöör: | Yuriko Koike |
| Wääbsteed: | www.metro.tokyo.jp |
| Sümboolen | |
| Flag faan't prefektuur: |  |
| Prefektuurbuum: | Ginkgo |
| Prefektuurbluum: | Yoshino-Käärsbloos |
| Prefektuurfögel: | Suarthoodet Kub |
| Prefektuurwiis: | Tōkyō-shika / Tōkyō-toka („Stak faan't stääd Tōkyō“ / „Stak faan't prefektuur Tōkyō“) |
| Dai faan a iinwenern: | 1. Oktuuber |
At prefektuur Tokio amfaadet det eegentelk Stääd Tokio (at hoodstääd faan Jaapan) mä 23 distrikten an knaap 10 miljuun iinwenern; an diartu kem noch 39 amlungemeenen mä gud 4 miljuun iinwenern.
At Stääd Tokio hää 23 distrikten (special wards) bütj 39 amlungemeenen.
| Wards | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
|
|
|
|
|
Tu't Prefektuur Tokio hiar uk noch a Nampō-shotō (süüdelk eilunen), diar dialwiis bit 2.000 km ütj efter süüdsüüduast uun a Pasiifik lei, a Izu-Eilunen an Ogasawara-Eilunen:
|
|
|
|
Tempratuuren, rin an snä uun't Stääd Tokio
| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
