Prefektuur Tokio

At Prefektuur Tokio (japoonsk 東京都 Tōkyō-to, ingelsk Tokyo Prefecture of Tokyo Metropolis, of ianfach Tokyo) as en prefektuur uun't Regiuun Kantō uun Jaapan. Diar wene knaap 14 miljuun minsken. Det prefektuurhoodsteed as Shinjuku (uun't Stääd Tokio).

Tekst üüb Öömrang

Tōkyō-to 東京都
Laag faan't prefektuur Tokio in Japan
Grünjdooten
Ferwaltangsteed:	Shinjuku, Tokio
Regiuun:	Kantō
Hoodeilun:	Honshū
Grate:	2.187,50 km²
Weederuundial:	1 %
Iinwenern:	13.942.856 (1. Oktuuber 2019)
Iinwenern/km²:	6374 Iinw. per km²
Lunkreiser:	1
Gemeenen:	39 + 23 distrikten
ISO 3166-2:	JP-13
Guwernöör:	Yuriko Koike
Wääbsteed:	www.metro.tokyo.jp
Sümboolen
Flag faan't prefektuur:	Flag faan't prefektuur Tokio
Prefektuurbuum:	Ginkgo
Prefektuurbluum:	Yoshino-Käärsbloos
Prefektuurfögel:	Suarthoodet Kub
Prefektuurwiis:	Tōkyō-shika / Tōkyō-toka („Stak faan't stääd Tōkyō“ / „Stak faan't prefektuur Tōkyō“)
Dai faan a iinwenern:	1. Oktuuber

Tokio

At prefektuur Tokio amfaadet det eegentelk Stääd Tokio (at hoodstääd faan Jaapan) mä 23 distrikten an knaap 10 miljuun iinwenern; an diartu kem noch 39 amlungemeenen mä gud 4 miljuun iinwenern.

Stääd Tokio

At Stääd Tokio hää 23 distrikten (special wards) bütj 39 amlungemeenen.

Wards
Adachi Arakawa Bunkyō Chiyoda	Chūō Edogawa Itabashi Katsushika	Kita Kōtō Meguro Minato	Nakano Nerima Ōta Setagaya	Shibuya Shinagawa Shinjuku Suginami	Sumida Toshima Taitō

Eilunen

Tu't Prefektuur Tokio hiar uk noch a Nampō-shotō (süüdelk eilunen), diar dialwiis bit 2.000 km ütj efter süüdsüüduast uun a Pasiifik lei, a Izu-Eilunen an Ogasawara-Eilunen:

Onerprefektuur Gemeen Slach Hachijō Hachijō Stääd Aogashima Saarep Miyake Miyake Saarep Mikurajima Saarep Ōshima Ōshima Stääd Toshima Saarep Niijima Saarep Kōzushima Saarep Ogasawara Ogasawara Saarep

Kliima

Tempratuuren, rin an snä uun't Stääd Tokio Jan Feb Mar Apr Mei Jün Jül Aug Sep Okt Nof Det Max. Temp. (°C) 9,9 10,4 13,3 18,8 22,8 25,5 29,4 31,1 27,2 21,8 16,9 12,4 Ø 20 Min. Temp. (°C) 2,5 2,9 5,6 10,7 15,4 19,1 23,0 24,5 21,1 15,4 9,9 5,1 Ø 12,9 Rin of snä (mm) 52,3 56,1 117,5 124,5 137,8 167,7 153,5 168,2 209,9 197,8 92,5 51,0 Σ 1.528,8 Stünjen sanskiin (h/d) 5,6 5,3 5,3 5,4 5,9 4,1 4,4 5,7 3,7 4,2 4,6 5,3 Ø 5 Rindaar (d) 4,5 5,5 9,9 9,9 10,3 11,4 10,3 7,7 11,0 9,8 6,8 4,2 Σ 101,3 Weedertempratuur (°C) 14 14 14 16 18 21 23 24 24 21 18 14 Ø 18,4 Focht uun a loft (%) 50 52 56 63 66 73 76 73 73 67 61 54 Ø 63,7 T e m p e r a t u r 9,9 2,5 10,4 2,9 13,3 5,6 18,8 10,7 22,8 15,4 25,5 19,1 29,4 23,0 31,1 24,5 27,2 21,1 21,8 15,4 16,9 9,9 12,4 5,1 Jan Feb Mar Apr Mei Jün Jül Aug Sep Okt Nof Det R i n . . o f . . s n ä 52,3 56,1 117,5 124,5 137,8 167,7 153,5 168,2 209,9 197,8 92,5 51,0   Jan Feb Mar Apr Mei Jün Jül Aug Sep Okt Nof Det Efter: Japan Meteorological Agency[1]; wetterkontor.de[2]

Sasterstääden

• Sjiisklun Berlin, Sjiisklun (sant 1994)
• Indoneesien Jakarta, Indoneesien (sant 1989)
• Egypten Kairo, Egypten (sant 1990)
• Ruslun Moskau, Ruslun (sant 1991)
• Ferianagt Stooten New York, USA (sant 1960)
• Frankrik Paris, Frankrik (sant 1982)
• Sjiina Peking, Sjiina (sant 1979)
• Itaalien Rom, Itaalien (sant 1996)
• Korea Sud Seoul, Süüdkorea (sant 1988)
• Ferianagt Könangrik London, Ferianagt Könangrik (sant 2015)