From Wikipedia, the free encyclopedia
Frankrik es en Lön' ön Weest-Europa.
Di Hauptstat es Paris.
 Söl'ring |
| Republik Frankrik | |||||
| |||||
| Waal-Snak: Liberté, Egalité, Fraternité (Franzk fuar „Friihair, Likhair, Brüđerlkhair“) | |||||
| Amtsspraak | Franzk | ||||
| Hauptstat | Paris | ||||
| Staatsforem | Republiik | ||||
| Regiaringsforem | Semipresidentiellet Regiaringssüsteem | ||||
| Staats-Boowerst | Staats-President | ||||
| Regiaringssjef | Premierminister | ||||
| Gurthair | 674.843 km² Metropolitan-Fr.: 547.026[1] km² | ||||
| Jil | Euro (1 € = 100 ct) | ||||
| Staats-Bigening | : | ||||
| Natsjonaalhümne | "Marseillaise" | ||||
| Natsjonaalfiirdai | 14. Juuli | ||||
| Tiren-Zooni | UTC+1 MEZ | ||||
| Auto-Keenteeken | F | ||||
| Internet-TLD | Metropolitan-Fr.: .fr Franzk Aursee-Gibiiti:: .bl, .gf, .gp, .mf, .mq, .nc, | ||||
| Tilefoon-Fuarwaal | Metropolitan-Fr.: +33 Franzk Aursee-Gibiiti: +262, +508, +590, +594, | ||||
.svg) | |||||
Frankrik es Meföliger ön di NATO , di Europäische Union en di Foriinigt Natsjoonen.
Frankriks Naibern sen:
Di Grensen fan delings Frankrik sen fuar't miist lik üs di Grensen fan't ual Gallien, hur di keltisk Gallier uunet haa.
Julius Cäsar fan't Röömisk Rik nem Gallien iin, en dit wiar ön't 1. Jaarhönert.
Di Gallier haa da di röömisk Spraak (latiinsk) aurnemen, en dit wiar di Grünlaag fuar di Franzk Spraak en Kultuur.
Dat Kristendom uur ön't 2. än 3. Jaarhönert dat nii Liiwing, ön't 4. än 5. Jaarhönert wiar al sa fuul Kristen önerwai, dat Hieronimus fan Stridon skref, dat Gallien "frii fan Häresie" wiar.
Ön't 4. Jaarhönert sen Germansk Grupen aur di Rhiin hentö Gallien kaamen, fuaral Franken. Diarfan kumt waarskiint't di Naam Frankrik.
Fan ali germansk Folksgrupen üt des gurt Folkswanering wiar dit di Franken, wat üs jerst dat Kristendom önnemen haa.
Di Friisen en di Saksen haa des ek jerer üs ön't leeter Merelaaler dönen. Di Saksen sen diaraur sa temelk di Leest wesen.
Di Karolingers her bit hentö 987 Macht aur Frankrik, eeđer des uur Hugo Capet diar Köning.
Twesken 1096 än 1270 wiar Frankrik bi fjuur Krüztochen me üp Wai. Aur jaar normandische (jurtkaamen???) regiaret engelsk Köningen gurt Diilen ön di Weesten fan Frankrik.
Wan Köning Philip IV storewen wiar (1314), haa di Engelsken jaar Rocht aur di Throon forleesen.
Frankrik her tö des Tir fjuur maal sa fuul Iinuuners üs Engelön. Di Engelsken her man militeerisk wat muar Kraft.
Achter di Hönertjaarig Krich haa Engelön sin Rochti ön't Fastlön man dach forleesen (Bluat Calais blef bit 1558 engelsk.).
Ön't 17. Jaarhönert kām di franzk Köningskep me Ludwig XIV tö sin hoogst Punkt.
Diarfan wiar uk di franzk Spraak raaket: Des uur fuar di literaarisk Selskepen en di Forwalting diarfan brükt, en aur des kām di Spraak iin ön en üđer kultureli Kontekst.
Ön't leeter 18. Jaahönert her Frankrik masi Kolonien ön Nuurđer- en Süđer Ameerika, Afrika än Asien.
Di Franzk Rewolutsjoon (1789) wiar dat Jen fan di Monarkii ön des Lön. Frankrik uur en Republik.
Des Republik waareti man ek olter lung.
Al ön't Jaar 1799 fing Napoleon I di Macht aur't Lön.
Leeterhen uur Napoleon Kaiser fan dat jerst Franzk Rik (1804–1814).
Ön't Jaar 1815 uur Napoleon me sin Armee bi di Slacht fan Waterloo dialslain.
Di Weestfront fan di Jerst Warelkrich wiar fuar't miist ön di Nuurđ-Uasten fan Frankrik.
Di Strir ön di Sjütsengreewen wiar di gurtest Masenslachterii ön di Histoorii fan Frankrik.
Di Taust Warelkrich wiar üđers, des mool kür Dütsklön Frankrik iin ön tau Weeken iinnem. Dat wiar ön di Mai/juuni fan 1940.
Ön Frankrik lewi ombi 62,2 Milljoonen Mensken (Juuli 2008).
Keltisch en latinsk me teutoonsk, slavisk, nord-afrikaansk, indochineesk, baskisk Menerhair.
83%-88% as katoolsk, 2% protestantsk, Juuden 1%, Moslems 5%-10%, üđder 4%.
Franzk es Amtsspraak, Menerhairenspraaken sen Nederlönsk ön di Nuurđweesten, Bretoonsk ön Weesten, Katalaansk en Baskisk ön Süđen.
Dat Brutobenenlönsprodukt per Haur wiar $32.600 ön 2007. In 2007 wiars 2,2% fan di hiili Ökonomii Loonbidreft, 20,6% Industrii en 77,2% Tiinst-Bruarwening.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
.svg){kind=small}
.svg){kind=small}
