Namiibia, amtelk Republiik Namiibia (üüb Tjiisk: Republik Namibia; üüb Ingels: Republic of Namibia; üüb Afrikaans: Republiek van Namibië) as en stoot uun a süüd faan Aafrika. A nööm faan a stoot leitet ham faan’t Wüst Namib uf, diar det hial küstenrüm faan’t lun iinnamt. Uun a waast leit de Atlantisk Ootseaan, uun a nuurd lei Sambia an Angoola, uun a uast leit Botsuana an uun a süüd an uast leit Süüdaafrika. At lun hee 2.113.077 lidj (2011)[1]. At hoodsteed as Windhoek.
 Tekst üüb Fering |
.svg)
Geografii
 |
Koord faan Namiibia |
Geograafisk Laag
Namiibia leit för’t miast twesken 17° an 29° (faan a nuurd tu a süüd) an 11° an 26° (faan a waast tu a uast). At lun as amanbi tausis grater üüs Tjiisklun.
At lun dialt grensen mä fjauer lunen. Det lingst grens (1376 km) faan't lun wurt mä Angoola an det kurtst (233 km) mä Sambia diald. At lun dialt uk en 1360 km lung grens mä Botsuana an en 967 km lung mä Süüdaafrika. A eeg faan Namiibia as 1572 km lung an lingt faan a mös faan de Kunene Struum uun a nuurd tu a mös faan de Oranje Struum uun a süüd. At nuurddial faan a eeg, faan de Kunene Struum tu a Swakop Struum, as üüs de Skrook Eeg bekäänd.
Berger
De huuchst berig (2574 m) faan't lun as a Königstein, wat en toop üüb a Brandberg as. Öler berger san: de Moltkeblick (2479 m), Stormberg (2424 m), Oorlogstein (2392 m), Auasende (2344 m), Grossherzog Friedrich Berig (2336 m), Regenstein (2302 m), Kamelberg (2211 m), Schroffenstein (2202 m) an det Schildkröte (2194 m).
Sian
Namiibia hee bluat tau sian, wat altidj mä weeder fald san: de Guinas Sia an Otjikoto Sia, wat iar höölen wiar. Jo lei nai bi Tsumeb uun a süüduast faan det Oshikoto Regiuun uun a nuurd faan't lun.
Eilunen
At jaft hög eilunen twesken Walvis Bocht an a mös faan de Oranje Struum. Jo san (faan a nuurd tu a süüd) Hollams Bird Eilun (wat tu a süüd faan Walvis Bocht leit), Mercury Eilun, Ichaboe Eilun (wat tu a nuurd faan Lüderitz lei), Halifax Eilun, Seal Eilun, Penguin Eilun (wat nai bi Lüderitz lei), North Long Eilun, South Long Eilun (wat tu a süüd faan Lüderitz lei), Possession Eilun, Albatross Eilun, Pomona Eilun (wat nai bi det Elizabeth Bocht lei), Plumpudding Eilun an Sinclair Eilun (wat nai bi Kap Dernburg lei).
Natschunaalparken
Tau wichti natschunaalparken uun Namiibia san de Etosha Natschunaalpark an de Waterberg Natschunaalpark.
Struumer
Fjauer grat struumer bilde grensen mä öler lunen:
- De Oranje Struum bildet dial faan't grens uun a süüd mä Süüdaafrika; faan trinjenam't Platrant tu at Atlantik.
- De Kunene Struum bildet dial faan't grens uun a nuurd mä Angoola; faan de Ruacana Dam tu at Atlantik.
- De Okavango Struum bildet uk dial faan't grens mä Angoola; faan a nuurdwaast dial faan det Kavango West Regiuun trinjenam faan’t steed Nkurenkuru tu a nuurduast dial faan det Kavango East Regiuun trinjenam faan’t steed Mukwe.
- De Sambesi Struum bildet dial faan't grens mä Sambia; faan a nuurduast faan det Zambesi Regiuun trinjenam Katima Mulilo tu dön Mambova Struumgauen uun det likedening dial faan detdiar regiuun.
Diarten
Sköölen faan Aafrikoons Elefanten wene uun det Kunene Regiuun an uun de Etosha Natschunaalpark uun a nuurd faan't lun. Suart Nööshurner wene uun a nuurdwaast faan’t lun an Witj Nööshurner uun a uast (faan a nuurd tu a süüd). Slacher faan seebras wene uun a nuurdwaast (huar Equus quagga burchellii wene) an nuurduast (huar Equus quagga chapmani wene) an uun dialen faan’t huuchland, wat beeft a eeg leit, faan de Kunene Struum hen tu de Oranje Struum (huar Equus zebra hartmannae wene). Sköölen faan aaben wene uun letj dialen faan a nuurd (Chlorocebus cynosuros) an uk loongs de Oranje Struum (Chlorocebus pygerythrus). En slach faan Paawiaaner (Papio ursinus) wene uun’t hiale lun.
Steeden
Dön tjin gratst steeden (efter’t taal faan iinwenern) san:
| Steed | Lidj (2011)[2] | Regiuun | Biljen | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | Windhoek | 325.858 | Khomas |  |  |  | .jpg) |
| 2 | Rundu | 63.431 | Kavango East | ||||
| 3 | Walvis Bay | 62.096 | Erongo | ||||
| 4 | Swakopmund | 44.725 | Erongo | ||||
| 5 | Oshakati | 36.541 | Oshana | ||||
| 6 | Rehoboth | 28.843 | Hardap |  |  |  |  |
| 7 | Katima Mulilo | 28.362 | Zambezi | ||||
| 8 | Ondangwa | 22.822 | Oshana | ||||
| 9 | Okahandja | 22.639 | Otjozondjupa | ||||
| 10 | Keetmanshoop | 20.977 | ǁKaras | ||||
Indialing faan Ferwalting
Sant 2013 hee Namiibia 14 regiuunen, wat iin uun woolkreiser diald wurd.
| Regiuun | ISO | Grate (km²) | Lidj (2011) | Hoodsteed | Koord | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | Erongo | NA-ER | 63.539 | 150.809 | Swakopmund |  |
| 2 | Hardap | NA-HA | 109.781 | 79.507 | Mariental | |
| 3 | Kavango East | NA-KE | 25.576 | 115.447 | Rundu | |
| 4 | Kavango West | NA-KW | 23.166 | 107.905 | Nkurenkuru | |
| 5 | Khomas | NA-KH | 36.964 | 342.141 | Windhoek | |
| 6 | Kunene | NA-KU | 115.260 | 86.856 | Opuwo | |
| 7 | Ohangwena | NA-OW | 10.706 | 245.446 | Eenhana | |
| 8 | Omaheke | NA-OH | 84.981 | 71.233 | Gobabis | |
| 9 | Omusati | NA-OS | 26.551 | 243.166 | Outapi | |
| 10 | Oshana | NA-ON | 8647 | 176.674 | Oshakati | |
| 11 | Oshikoto | NA-OT | 38.685 | 181.973 | Omuthiya | |
| 12 | Otjozondjupa | NA-OD | 105.460 | 143.903 | Otjiwarongo | |
| 13 | Zambezi | NA-CA | 14.785 | 90.596 | Katima Mulilo | |
| 14 | ǁKaras | NA-KA | 161.514 | 77.421 | Keetmanshoop |
Üüb grünj artikel 103 faan’t ferfaading faan Namiibia, kön feranringen uun‘t taal, grate an apdialing faan a regiuunen üüb grünjlaag faan riader faan’t Ufgrensingskomischuun faan Namiibia föörnimen wurd. Sant 1990 at jaft fjauer ufgrensingkomischuunen. De iarst komischuun uun 1990 reet at grünjleien faan 13 regiuunen an 95 woolkreiser. At riad wurd faan iin uun kreeft faan det Regional Councils Act of 1992 saatet wurd. De naist komischuun (1998) hed tu’t fulig: dat a nööm faan det Okavango Regiuun wurd tu Kavango Regiuun feranret; dat at taal faan woolkreiser huuger tu 103 maaget; an dat enkelt grensen feranret wurd. De traad komischuun (2002) maaget at taal faan woolkreiser huuger tu 107.
Det letst komischuun (2013) hed tu’t fulig, dat:
- Det Kavango Regiuun iin uun tau regiuunen diald wurd: det Kavango West Regiuun an det Kavango East Regiuun;
- At taal faan woolkreiser huuger tu 121 maaget wurd;
- Det Caprivi Regiuun det Zambezi Regiuun amneemd wurd;
- Det Karas Regiuun det ǁKaras Regiuun amneemd wurd;
- Enkelt grensen feranret wurd; an
- A nöömer faan enkelt woolkreiser feranret wurd.
Befölkring
Efter det letst folksteeling faan 2011 hed Namiibia 2.113.077 iinwenern. 1.021.300 faan a lidj wiar karmen an 1.083.600 wiar wüfhööd,[3]
Spriiken
3 sköölen faan spriiken wurd uun Namiibia spreegen: dön Bantu Spriiken, dön Khoisan Spriiken an dön Germaans Spriiken (Ingels an Afrikaans).
Det spriik, wat det gratst taal faan spreegern hee, as det Ovambo Spriik (aanjnööm: Oshivambo), en Bantu Spriik. Det wurt för't miast uun a nuurd faan't lun spreegen an hee tau dialekten: Kwanyama an Ndonga. Efter det 2011 folksteeling, 49 prosent faan a hüshualer du uun, dat jo det Ovambo Spriik spreege. En öler wichti Bantu Spriik as det Herero Spriik (aanjnööm: Otjiherero), wat faan 191.700 lidj uun dön Omaheke, Otjozondjupa an Kunene Regiuunen spreegen wurt.
Oner dön Khoisan Spriiken as Khoekhoe (aanjnööm: Khoekhoegowab) wichti: 11,3 prosent faan hüshualer du uun, dat jo detheer Spriik spreege. Oner dön Germaans spriiken, du 10,6 prosent faan hüshualer uun, dat jo Afrikaans üüs mamenspriik brük. 0,9 prosent du uun, dat jo Tjiisk spreege. At gratdial faan’t befölkring uk spreegt Afrikaans üüs naist spriik.
Öler spriiken uun’t lun san:
- Diriku (Bantu, 10.000 spreegern), wat uun Kavango West, Kavango East, Otjozondjupa an Zambezi regiuunen spreegen wurt.
- Fwe (Bantu, 9950 spreegern), wat uun det Zambezi Regiuun spreegen wurt.
- Haiǁom (Khoisan, 46.000 spreegern), wat uun det Otjozondjupa Regiuun spreegen wurt.
- Juǀʼhoan, wat uun Otjozondjupa, Omaheke, Kavango East an Kavango West regiuunen spreegen wurt.
- Khwedam, wat Zambezi an Kavango East regiuunen spreegen wurt.
- Kuhane, wat uun det Zambezi Regiuun spreegen wurt.
- Kung-Ekoka, wat uun Otjozondjupa an Erongo regiuunen spreegen wurt.
- Kwambi, wat uun Oshana, Omusati an Ohangwena regiuunen spreegen wurt.
- Kwangali, wat uun Kavango East an Kavango West regiuunen spreegen wurt
- Lozi, wat uun Zambezi an Kavango East regiuunen spreegen wurt.
- Mashi, wat uun Kavango East an Zambezi regiuunen spreegen wurt.
- Mbalanhu, wat uun Kunene Regiuun spreegen wurt.
- Mbukushu, wat uun Kavango East an Zambezi regiuunen spreegen wurt.
- Naro, wat uun det Omaheke Regiuun spreegen wurt.
- Nuurdwaast !Kung, wat uun Kavango East an Zambezi regiuunen spreegen wurt.
- Tswana, wat uun Omaheke an Hardap regiuunen spreegen wurt.
- !Xóõ, wat uun det Hardap Regiuun spreegen wurt.
- Yeyi, wat uun det Zambezi Regiuun spreegen wurt.
- Zemba, wat uun det Kunene Regiuun spreegen wurt[4].
Biljing
Namiibia hee trii uniwersiteeten: det Universiteet faan Namiibia, det Namiibik Universiteet för Wedenskap an Technologii an det International University of Management.
Kultüür
Literatüür
De iarst romoon, wat faan a skriiwer skrewen wurd, diar uun Namiibia bäären wurd, as Born of the Sun: A Namibian Novel. A skriiwer faan a romoon wiar Joseph Diescho (1955-). Hat as en stak faan’t leewent faan en maan, Muronga, diar berigwerker wurd. Hi belewet üngerochtighaiden an wurd en rebel. En öler bekäänd skriiwer as Helmut Kangulohi Angula (1945-), diar a romoon Tau düüsen daar faan Haimbodi ya Haufiku skreew. Hi as en stak auer’t tidj faan a stridj föör suwereniteet faan det SWAPO.
Histoore
Dön drüg lunstreger faan Süüdwaastaafrika san sant fölen düüsen juar aran föör dön San an Damara. Bi föl aafrikoons fölkerwaanringen droong faan det 17. juarhundert dön Herero, Nama, Orlam an Ovambo iin uun’t lun iin.
Tjiisk Süüdwaastaafrika
1. Mei 1883 wurd at gebiit faan't Bocht faan Angra Pequena (at Lüderitzbocht faan nü) faan a Nama för 200 ual rulern an 110 Ingels pünj keeft. Det wiar a began faan Tjiisk Süüdwaastaafrika. At lun bleew en tjiisk kolonii tu 1915. Uun a Iarst Wäältkrich wurd at lun faan Süüdaafrika besaat.
Guwernöören faan Tjiisk Süüdwaastaafrika: Theodor Leutwein (1898-1905), Lothar von Trotha (August-Nofember 1905), Friedrich von Lindequist (1905-1907), Bruno von Schuckmann (1907-1910), Theodor Seitz (1910-1915).
Süüdaafrikoons Süüdwaastaafrika
At lun wurd troch beslütj faan’t Fölkerbinj 1920 tu det Süüdaafrikoons Unioon üüs mandaatsteritoorium tudiald. Efter de Naist Wäältkrich ferschückt dön Feriand Natschuunen ferjiiws tu ütjliasin, Süüdaafrika faan’t lun tu wechnemin. En suwereniteetskrich begand 1960 jin det süüdaafrikoons ferwalting. Iarst efter det Internatschunaal Gerichtshoof uun Den Haag 1971 ferklaaret, dat det süüdaafrikoons ferwalting jin’t gesets wiar, wul Süüdaafrika 1972 efter en uunmeeden auergungstidj iin uun’t suwereniteet tu entleeten.
Det süüdaafrikoons ferwalting lai tjiin Bantustanen grünj:
| Bantustan | Hoodsteed | Juaren |
|---|---|---|
| Uast Caprivi | Katima Mulilo | 1972–1989 |
| Hererolun | Okakarara | 1970–1989 |
| Ovambolun | Ondangua | 1973–1989 |
| Kavangolun | Rundu | 1973–1989 |
| Bushmanlun | Tsumkwe | 1989 |
| Damaralun | Welwitschia | 1980–1989 |
| Namalun | Keetmanshoop | 1980–1989 |
| Kaokolun | Ohopoho | 1970–1989 |
| Rehoboth | Rehoboth | 1979–1989 |
| Tswanalun | Aminuis | 1979–1989 |
De suwereniteetskrich kaam 1989 mä'n woopenrau tu aanj.
Suwereniteet
At lun wurd 21. marts 1990 suwereen. Uun 1994 wurd Walvis Bay, wat tuföören tu Süüdaafrika hiart hed, dial faan't lun.
Politiik
Namiibia as en republiik. Det stootsauerhood as a president, diar arke fiiw juar nai weelet wurt. Det namiibisk regiaring bestäänt ütj en premier-minister, diar tup mä’t kabinet faan a president neemd wurt. A president faan’t sun sant 2015 as Hage Geingob an det premier-minister Saara Kuugongelwa-Amadhila. At partei faan’t regiaring as SWAPO.
Bütjenpolitiik
Namiibia as lasmoot faan dön Feriand Natschuunen sant 23. April 1990. Det as uk sant 1990 lasmoot faan det Commonwealth of Nations.
Wiartskap
Namiibia hiart tu't Tolunioon faan det Süüdelk Aafrika. At weering faan't lun as de Namiibia-Dollar, wat faan det Beenk faan Namiibia ütjbroocht wurt.
Referensen
.svg){kind=small}
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
